olen tagasi Eestis! Ja nagu pealkirjast näha- ühe tiitli võrra rikkam ;) Et ta tasus ikka minemist :))
Lisaks kõlavale tiitlile tõin ma kaasa suure hulga äärmiselt põnevat ning kasulikku infot bowhuntingu kohta, kaks värsket raamatut bowhuntingust ning süle ja seljaga kasulikke kontakte toredate bowhunteritega üle kogu Euroopa. Nimelt osalesid konverentsil 18 maa esindajad. Nüüd ootab mind ees hunnik kohustusi seoses sellega- nimetagem vaid mõned:
* juhtida bowhuntingu üle-euroopalisi laskmiskatseid käsitlevat töögruppi
* seista hea Läti ja Leedu bowhuntingu arengute eest
* valada saadud info huvitatud osapooltele kättesaadavasse ja kasutatavasse vormi.
Aga Prantsusmaa- autoaknast paistev kauguses kõrguv Eiffeli torn oli ainus, mida mul õnnestus lisaks värvikatele kohalikele natuuridele näha...
Ühesõnaga on mul nüüd palju-palju tööd, et kõik kirja panna- iseasi, kas sellest midagi ka blogisse jõuab :)
pühapäev, 30. märts 2008
neljapäev, 27. märts 2008
Pariis!!!
Vaatan natuke nõutu pilguga oma Zakslast... Nimelt seisis konverentsikutsel soe soovitus oma vibu kaasa võtta. Et pidada 3D loomi lasta saama jahimessil. Miskipärast ütleb mu sisetunne, et lisaks sellele, et ma seal ilmselt ainuke naisdelegaat olen, olen ma ka ainuke, kes longbow´ga kohale marsib. Sest olgem ausad, jahivibud on eelkõige ikka plokid ja recurved.
Ning lisaks murele, kuidas küll Väike Prints oma esimesed emmevabad ööd veedab, lisandub mure selle üle, et kas lennujaam oskab ikka mu vibu piisavalt õrnalt kohelda ning ta õigesse kohta toimetada. Nimelt mõned aastad tagasi läks ju Toivo vibu jalutama, selle asemele, et kenasti omanikuga Portugali lennujaamas taaskohtuda..
Ehee, ja ega see riiete valimine teeb ka nõutuks- mitte ei oska arvata, millised riided võiks vara-kevadisse Pariisi sobida. Ähvardavad kerge vihmaga ;)
Ah-jaa, äkki kõik veel ei teagi, miks ja kuhu ma täpsemalt lähen - 28-30 märts toimub Pariisis Euroopa Vibujahi Assotsatsiooni aastakoosolek ning rahvusvaheline jahimess. Ja sellel aastal on Mägilased seal minu isikus ka esindatud :))
teisipäev, 25. märts 2008
Nutt ja hala..
lubatud ainult väga kehva ilmaga nagu näiteks täna...
Viimaste sündmuste ja võistluste taustal hakkab tunduma, et ilmselt olen ma vales kohas. Vähemalt paistab, et Vibukütiorg (ja temaga koos ka paljud vibulaskjad) vääriks kedagi tunduvalt paremat, kui on seda minu värvikas persoon.
Ma usun, et Monsa poolt pakutav allveesuudlemine tuleks alternatiivina tõsisele kaalumisele võtta.
Sest kuidas muidu seletada seda, (et lisaks minu kahe viimase võistluse kehvadele tulemustele) ei peeta mind
a) vääriliseks osalema aktiivsete ja vibuspordi tuleviku üle südant valutavate vibulaskjate mõttetalgutel - ja seda hoolimata sellest, et kümnendik maastikuvibulaskjatest on usaldanud enda huvide esindamise minu hoolde
b) minu oma koduklubi jätab mu kutsumata juhatuse (laiendatud) klubi arengukava arutamise/koostamise koosolekule hoolimata sellest, et klubi käsutuses on ka minu eraomandusse kuuluv avar harjutusväljak koos 28-märgilise maastikurajaga ning sellel rajal toimub ka klubi poolt korraldatav karikasarja võistlus. Ning ka hoolimata sellest, et juba teist aastat toimuvad Põlvas vibutrennid, mis on minu koduklubile toonud piisavalt au ja kuulsust ehk punkte ja tiitleid.
Eks ma tegelen siis nüüd oma haigetsaanud ego ravitsemisega kui ma muuks ei sobi ;)
Igatahes on see midagi, mida mina nimetan ressursside raiskamiseks!
Viimaste sündmuste ja võistluste taustal hakkab tunduma, et ilmselt olen ma vales kohas. Vähemalt paistab, et Vibukütiorg (ja temaga koos ka paljud vibulaskjad) vääriks kedagi tunduvalt paremat, kui on seda minu värvikas persoon.
Ma usun, et Monsa poolt pakutav allveesuudlemine tuleks alternatiivina tõsisele kaalumisele võtta.
Sest kuidas muidu seletada seda, (et lisaks minu kahe viimase võistluse kehvadele tulemustele) ei peeta mind
a) vääriliseks osalema aktiivsete ja vibuspordi tuleviku üle südant valutavate vibulaskjate mõttetalgutel - ja seda hoolimata sellest, et kümnendik maastikuvibulaskjatest on usaldanud enda huvide esindamise minu hoolde
b) minu oma koduklubi jätab mu kutsumata juhatuse (laiendatud) klubi arengukava arutamise/koostamise koosolekule hoolimata sellest, et klubi käsutuses on ka minu eraomandusse kuuluv avar harjutusväljak koos 28-märgilise maastikurajaga ning sellel rajal toimub ka klubi poolt korraldatav karikasarja võistlus. Ning ka hoolimata sellest, et juba teist aastat toimuvad Põlvas vibutrennid, mis on minu koduklubile toonud piisavalt au ja kuulsust ehk punkte ja tiitleid.
Eks ma tegelen siis nüüd oma haigetsaanud ego ravitsemisega kui ma muuks ei sobi ;)
Igatahes on see midagi, mida mina nimetan ressursside raiskamiseks!
esmaspäev, 10. märts 2008
Kuna vibujaht elusloomadele
on Eestis seni illegaalne, siis kogunesid jõhkarditest vibukütid pühapäeval Paide ordulinnuse varemetele paberloomi küttima. Sellist teksti võiksite lugeda ilmselt Õhtulehest või Delfi uudistest meie viimase võistluse kohta. Aga kuna tegemist hoopis Vibukütioruga, siis käsitleme teemat ikka objektiivselt, eks ;)
Samas, Paides toimunust ma ei teagi, kas tahan rääkida- mul endal läks ikka erakordselt kehvasti ju :( Vähemalt meeskondlikult olime me- Vanad Toomased siis - võitmatud ning üldtabelis säilitasin ma oma naiste rahvaliiga liidripositsiooni. Moonika, kes naiste rahvaliiga seekord võitis, visati aga famous grouse. Paras talle!
Kuna me oma tegemistega (meie = Mägilased) oleme siiski meediakünnise ületanud, siis ei saa ma jätta teemat ka siin käsitlemata.
Noppisin siis siia mõned parimad väljavõtted ja kommentaarid otse Delfist http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=18359715 seoses eelmise nädala kuuma teemaga, et Vibulaskjad taotlevad jahimeestega võrdseid õigusi jahiks. Meenutan siis, et lumepalli pani veerema Päevalehes ilmunud artikkel, mis Delfi kommentaatoritel harja punaseks ajas. Ka hommikused raadiosaated ei jätnud teemat käsitlemata. Kanal 2 , kes haistis verd ning intriige, tormas imekiirelt sellest ka uudisklippi tegema, olles kohale saanud ka vähe uduse olemisega loomakaitsja. Uudisklipp sai veel küsitavama väärtusega kui artikkel ning sellest omakorda haaras kinni Ärapanija.
Tänaseks on suurem kära juba vaibunud ning arutelu toimub asja üle veel vaid jahimeeste foorumis -http://www.marandi.fie.ee/jahifoorum/viewtopic.php?f=14&t=573&st=0&sk=t&sd=a&start=75
Aga Delfi kommentaarid siis:
Koer, 06.03.2008 14:59Ajan kõik kommentaatorid vibuklubidesse laiali üle Eestimaa, kus neil on võimalik leida oma sõnadele kinnitust või mitte! PS artikli pealkiri peaks olema siiski "jahimehed tahavad õigust vibuga metsas jahti pidada".Auh! Auh!
kass, 06.03.2008 15:16Koeraga erandkorras nõus;)))!!! 10p avalduse eest! Pole sugugi nii, et KÕIK vibulaskjad sooviksid reaalset jahipidamist vibuga! Enamusele piisab märklaudadest!
jahilkäija, 06.03.2008 22:41Jahimehed on retsid ja mõrtsukad?Igal aastal viin metsloomadele söödaplatsidele mitu tonni vilja-kartuleid-juurvilju jm mida loomad eeskätt talvel väga vajavad, kuna nende söögimaad on inimtegevuse tagajärjel traagiliselt vähenenud.Ilma lisasöötmiseta (mida teie kallid jahimeeste vihkajad kindlasti ei tee ilmselt kunagi) sureksid neist paljud. Jahisaagina lasen aastas 2-3 metskitse ja samapalju metssigu.Olen ma verejanuline mõrtsukas ja teie muretsev loomakaitsja? Tegelikkuses on küttimislimiitide suurendamine metssigadele, väikekiskjatele ja metskitsedele sunnitud jahimeestele peale hoopis riiklike institutsioonide ja maaomanike survel.Kui kurjad kommenteerijad käiksid tihedamini looduses ja tunneksid loomade käitumist, veenduksite isegi et mitmete ulukiliikide arvukus ei ole Eesti teatud piirkondades, mitte väike, vaid liiga suur.Jahindusorganisatsioonidel on mitte õigus, vaid kohustus hoida loomade arvukus tasemel, mis tagaks ulukiliikide heaolu ja maaomanike heaolu.Muidugi mulle meeldib looduses viibida ja küttida.Samuti meeldib vibu lasta märklehtede pihta.Mõlemad on minu seisukohast looduslähedased harrastused, kuigi kõik ei pruugi sellega nõustuda.Olen jahil käinud üle 20 aasta ja lasknud nii jahipüssi kui vintpüssiga.Jään ka edaspidi püssiga jahimeheks, kuid metskitse 100-300 m pealt kuuliga tabada ei ole jaht, vaid lihtsalt tabav lask ning jahimehe ja looduse lähedusest pole siin juttugi.Mina valiksin võrdväärsema jahirelva, mis võrdsustaks saaklooma või küti õnnestumist. Vibujahi peaeesmärk on lähendada jahimeest(ei kehti mittejahimeestele) loodusele.Jahivibule ja vibujahimehele kehtestatakse kindlad nõuded, eksamid, testid.Sarnaselt kehtivatele jahirelvadele ja jahikatsetele.Ja alles siis kui jahimehel on kehtiv jahitunnistus, sooritatud vibujahimehe eksam ja vibulaskekatse, on tal õigus jahivibuga, mis võrdsustatakse jahirelvaga jahile minna.Niisama jahivibu seljas metsas viibimine peaks olema lubatud ainult treeningpaikades. Rahulikku meelt inimesed! Enamus vibulaskjaid ei soovi iialgi jahil käima hakata! Maastikuvibulaskmine on väga huvitav ja tervislik sport. Samas kindlasti leidub jahimehi, kes oleksid huvitatud vibuga jahipidamisest. Nad käivad püssiga jahil niikuinii. Neil võiks olla võimalus valida saaklooma rohkem väärtustav jahipidamisviis.
Samas, Paides toimunust ma ei teagi, kas tahan rääkida- mul endal läks ikka erakordselt kehvasti ju :( Vähemalt meeskondlikult olime me- Vanad Toomased siis - võitmatud ning üldtabelis säilitasin ma oma naiste rahvaliiga liidripositsiooni. Moonika, kes naiste rahvaliiga seekord võitis, visati aga famous grouse. Paras talle!
Kuna me oma tegemistega (meie = Mägilased) oleme siiski meediakünnise ületanud, siis ei saa ma jätta teemat ka siin käsitlemata.
Noppisin siis siia mõned parimad väljavõtted ja kommentaarid otse Delfist http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=18359715 seoses eelmise nädala kuuma teemaga, et Vibulaskjad taotlevad jahimeestega võrdseid õigusi jahiks. Meenutan siis, et lumepalli pani veerema Päevalehes ilmunud artikkel, mis Delfi kommentaatoritel harja punaseks ajas. Ka hommikused raadiosaated ei jätnud teemat käsitlemata. Kanal 2 , kes haistis verd ning intriige, tormas imekiirelt sellest ka uudisklippi tegema, olles kohale saanud ka vähe uduse olemisega loomakaitsja. Uudisklipp sai veel küsitavama väärtusega kui artikkel ning sellest omakorda haaras kinni Ärapanija.
Tänaseks on suurem kära juba vaibunud ning arutelu toimub asja üle veel vaid jahimeeste foorumis -http://www.marandi.fie.ee/jahifoorum/viewtopic.php?f=14&t=573&st=0&sk=t&sd=a&start=75
Aga Delfi kommentaarid siis:
Koer, 06.03.2008 14:59Ajan kõik kommentaatorid vibuklubidesse laiali üle Eestimaa, kus neil on võimalik leida oma sõnadele kinnitust või mitte! PS artikli pealkiri peaks olema siiski "jahimehed tahavad õigust vibuga metsas jahti pidada".Auh! Auh!
kass, 06.03.2008 15:16Koeraga erandkorras nõus;)))!!! 10p avalduse eest! Pole sugugi nii, et KÕIK vibulaskjad sooviksid reaalset jahipidamist vibuga! Enamusele piisab märklaudadest!
jahilkäija, 06.03.2008 22:41Jahimehed on retsid ja mõrtsukad?Igal aastal viin metsloomadele söödaplatsidele mitu tonni vilja-kartuleid-juurvilju jm mida loomad eeskätt talvel väga vajavad, kuna nende söögimaad on inimtegevuse tagajärjel traagiliselt vähenenud.Ilma lisasöötmiseta (mida teie kallid jahimeeste vihkajad kindlasti ei tee ilmselt kunagi) sureksid neist paljud. Jahisaagina lasen aastas 2-3 metskitse ja samapalju metssigu.Olen ma verejanuline mõrtsukas ja teie muretsev loomakaitsja? Tegelikkuses on küttimislimiitide suurendamine metssigadele, väikekiskjatele ja metskitsedele sunnitud jahimeestele peale hoopis riiklike institutsioonide ja maaomanike survel.Kui kurjad kommenteerijad käiksid tihedamini looduses ja tunneksid loomade käitumist, veenduksite isegi et mitmete ulukiliikide arvukus ei ole Eesti teatud piirkondades, mitte väike, vaid liiga suur.Jahindusorganisatsioonidel on mitte õigus, vaid kohustus hoida loomade arvukus tasemel, mis tagaks ulukiliikide heaolu ja maaomanike heaolu.Muidugi mulle meeldib looduses viibida ja küttida.Samuti meeldib vibu lasta märklehtede pihta.Mõlemad on minu seisukohast looduslähedased harrastused, kuigi kõik ei pruugi sellega nõustuda.Olen jahil käinud üle 20 aasta ja lasknud nii jahipüssi kui vintpüssiga.Jään ka edaspidi püssiga jahimeheks, kuid metskitse 100-300 m pealt kuuliga tabada ei ole jaht, vaid lihtsalt tabav lask ning jahimehe ja looduse lähedusest pole siin juttugi.Mina valiksin võrdväärsema jahirelva, mis võrdsustaks saaklooma või küti õnnestumist. Vibujahi peaeesmärk on lähendada jahimeest(ei kehti mittejahimeestele) loodusele.Jahivibule ja vibujahimehele kehtestatakse kindlad nõuded, eksamid, testid.Sarnaselt kehtivatele jahirelvadele ja jahikatsetele.Ja alles siis kui jahimehel on kehtiv jahitunnistus, sooritatud vibujahimehe eksam ja vibulaskekatse, on tal õigus jahivibuga, mis võrdsustatakse jahirelvaga jahile minna.Niisama jahivibu seljas metsas viibimine peaks olema lubatud ainult treeningpaikades. Rahulikku meelt inimesed! Enamus vibulaskjaid ei soovi iialgi jahil käima hakata! Maastikuvibulaskmine on väga huvitav ja tervislik sport. Samas kindlasti leidub jahimehi, kes oleksid huvitatud vibuga jahipidamisest. Nad käivad püssiga jahil niikuinii. Neil võiks olla võimalus valida saaklooma rohkem väärtustav jahipidamisviis.
Tellimine:
Postitused (Atom)