teisipäev, 29. jaanuar 2008

„Naiste klatshiklubi,


palun koguneme 10-11 märgi taha, kus toimub põnev duell Vakmani ja Teppo vahel“
(Kajamaa Tom)
Just nende sõnade ajal asusid esimese vahetuse laskjad- mehed, Klubidekarika 2008 esimese etapi laskejoonele Sakus. Ja muidugi me sinna kogunesime ka. Ja nägime, kuidas üks ülalmainitutest lausa kaks noolt märgist mööda lasi! Nii et tasus mineku vaeva :)

Favoriitide hulka kuuluval Kaideril käisTeppoga psühholoogiline duell juba varem. Nii palus Teppo mul Kaiderile edasi öelda 279 , mille aga minu vaimselt blond peake suutis ümber 470 muuta, mis on mõlema mehe puhul muide täiesti ok FITA tulemus. Hea küll, ütlen kohe ära, et
5 noolt enne lõppu juhtis Teppo Kaiderit ühe noolega. Nii pakuti pealtvaatajatele põnev vaatemäng ja kaasaelamise võimalus võitja selgitamiseks- kes ütles, et vibulaskmine pole pealtvaatajate ala?!
Kes viimasena naerab, naerab paremini ja ning põhjust selleks oli Teppol :)

Aga räägime siis nüüd ka naiste longbow tulemustest ;) Esimene seeria lastud, näitas minu binokular ikka väga naljakat pilti- kümnest naisest ei suutnud pea keegi 5 noolt märklehte saata. Hea küll, mõnel olid ju kõik viis oma märklehes, aga paraku ei olnud märkleht mitte alati enda oma ....
Ühesõnaga, nalja kui palju. Ja eriti naljakaks läks asi siis, kui esimese vooru tulemused üles läksid. Mustvalgel olevad numbrid näitasid täiesti kiretult, et mida vähem sa vibulaskmisega tegelenud oled, seda paremini see sul sisetingimustes välja kukub.
Meie Monsa, kes eelmisel aasta täiesti arusaamatult õlgu kehitas minu jutu peale, et see siselaskmine on jube ja vastikult raske ning endale aina medaleid sisse kaela lasi riputada, tundis nüüd omal nahal, millest jutt.
Jätkub...

kolmapäev, 16. jaanuar 2008

Vibuhooaeg 2008

on avatud ehk
Vanad Toomased on taas hoos.

Rangersi võistkond sellel aastal JägerCupil ei osale. Aga Taunts arvas, et viisakas oleks ju vähemalt esimesele võistlusele kohale minna ja pakkis pühapäeval autosse lisaks oma plokkvibule Juurika, Lehtjärve ning minu koos Väikese Printsiga.

Kui Roosta on mägieestlasele niigi kõige kaugem võistluskoht kodumaal, siis seekord pikendasime meie reisi lausa 140km võrra. Nimelt poetasime vibulaskmise tulevikulootuse Rõngu kasuperesse.
Teel pandi proovile ka meie autojuhi kompetentsus. Tänu talle suutsime vaevu vältida laupkokkupõrget luigega! Erinevalt luigest töötasid meie LandCruiseri piloot ja pidurid eeskujulikult ning luigel ei õnnestunud läbi esiklaasi meie seltskonnaga autos liituda :)
Nagu selgus, oli minu tagasilangemine premiumliigast naiste rahvaliigasse minu aktsiaid kõvasti tõstnud. Odavalt ma ennast ei müünud- kuulun nüüd eelmise aasta esivõistkonda Vana Toomas! Super-Maario üritas mind lausa reetmises süüdistada, aga ise nad valisid endale jõulupeol naise välja ;) Ning teiseks tegemist täiesti puhta mägilaste võistkonnaga. Aga samas vajavad Toomased siiski endale veel ühte naishinge, sest vaevalt mul õnnestub sellel hooajal nii tihti osaleda kui eelmisel.

Ja nii tuli aasta esimeselt võistluselt meile mitu esikohta, naiste rahvaliiga esikoht mulle ning võistkondlik esikoht ülitugeva edumaaga konkurentide ees Vanale Toomasele. Teine Toomas ehk Tuisu-Tom lasi oma esikohaga muide Roosta raja rekordi ehk 488 punkti, ja seda täiesti nulli-vabalt. Üle neljasajaseid tulemusi oli ligi kümme, tulemused www.kuldnool.ee. Üldiselt garanteerib üle neljasajane tulemus rahvaliigast väljaviskamise, minul õnnestus seekord premium liigasse sattumist vältida, lastes punkte ikka neljasajast vähem. Kenasti esinesid ka lätlased ja leedukad, kes viisid koju arvestatava koguse diplomeid.

Ja nüüd veidi mõtlemisainet -

Sõbrad, kas teie teate kui palju treenivad lätlased?- mina tean, ja kõhe hakkab... neil on viiel päeval nädalas 17.00-22.00 laskmisajad ning Eduards mainis, et nad saavad hommikul ka treenida. Nii et olge valmis.