Kolmapäev, 29. august 2007

Sinivereline


Internetis leiab ikka igasuguseid põnevaid asju. Pole ju suur saladus, et minu emapoolses suguvõsas enne 30-aastast sõda lausa paruneid leidus. Ja mis ma näe, 12.90 eurot ja võimalus endale lausa suguvõsa vapiga tass soetada :)

Natukene täpsustuseks- minu perekonnanimi eestindati eelmise sajandi 30-del nimest Kochtitsky, mille sõnatüvi tähendab poola keeles armastust ja mille suguvõsa sai maakoha järgi- nagu vapikirjast ka näha . On ju armas!
Kui nüüd leiaks kellegi heraldikahuvilise, kes mulle selle vapi ka lahti seletaks, oleks ikka udupeen küll. See vapp on muide ainus, mida mul õnnestus tasuta näha ja alla tõmmata (aga nagu märkata, jookseb seal mingi kole com-kiri, et ma ikka puhta variandi eest pappi välja käiks), muidu tahavad nad seal kõige eest raha saada. Aga mina ei taha ju anda- endalgi pole...
Aga ilmselgelt seletab see vapp minu erilist armastust sinise värvi vastu ;)

Teisipäev, 28. august 2007

Tiim Maario ehk KK vol 2


Ja raja ametlikule fotograafile panime me ka käpa peale . (Ja kusjuures käpa täiesti ilma liialdamata- sest meie grupi viies liige oli lausa nelja käpaga ehk Ülari sakslane ;))
Et kõik täiesti ausalt ära rääkida, alustame sellest, et avaldasin Indrekule survet, mille tulemusel sündis Tiim Maario- ehk mina, Ülar, Tõnis ja Liiva Tom ning Ülari kuts. Et seltskond veel kirjum ja segasem oleks, rabasime juba platsilt kaasa üritust fotosilmaga jälgiva Ove ja tema poja, et ta meie näitel saaks süveneda vibuküti hingeellu ja seejärel minna teisi vibutajaid pildile püüdma. Ja vot nüüd nuputage ise, miks Ove just meiega terve raja koos oli ja teid pildistama ei jõudnudki ;) - vihjena- ju me olime siis nii fotogeenilised...
Aga niipea kui saan lingi, kus tema tehtud fotod üleval, annan teistelegi teada, sest eks harjutusväljakulgi saanud mõned klõpsud tehtud ja kus lisaks meile veel mõned vibulaskjad peal on.
Kuna arvutused on näidanud, et Klubide karikas ma mingi favoriit ei ole, siis otsustasin, et pole mõtet elu liiga tõsiselt võtta. Trenni jaoks mul võistluse korraldamise ja poja kõrvalt nii või naa aega ei jagunud. Ja sellepärast ei tundunud sugugi tobe idee asuda pühapäeval katsetama minu kätte sattunud Maario vibu. Et kas on liiga raske ja kas ma pean ikka 4korda 28 noolt rajal vastu. Eks oma osa ole selles muidugi ka Sassil, eks laupäeva õhtul aitas vibunöörile mõned sõlmed lisaks sõlmida ja seejärel uue sõrmusekoha paika panna. Miks vibunöörile sõlmi tehakse, teavad need, kes käisid Tehvandil ;)
Jõudsin hommikul täitsa varakult platsile ja sain teada vähemalt kuni 60 jardini umbakaudse skaala. Ja mis on siis asja kokkuvõte- vibu, millest mina tõmban välja 17kg, tõi mulle uue isikliku maastikuringis- 178 punkti ja kolmanda koha. (Keda huvitavad võistluse tulemused, leiab need http://www.vibu.ee/) Täiesti iselaskev vibu, ainult lühikesi maid ei tahtnud teine kuidagi lasta, 20 jardi pealt lausa matis mööda. Võta või tõsiselt Aarnist juttu, et mis sa ikka sellest vibust tahad, sellega ju paremad lasud juba ära lastud :)) Nimel ei saa jätta märkimata, et sellega on lastud ulukiringis Estonian Openil 500 punkti, mis peaks mitteametlik maailmarekord olema. Ja nüüd ma siis nuputangi, et kust leida rahapuu, et teha see vibu päris omaks. Soti reisiga on seega ühelpool, st mitteminemise pool...
Aga 500 punktist rääkides- püüan meeles pidada ja ka sellest loo kirja panna, et selline lõbus asi liialt kiiresti unustuse hõlma ei vajuks.

Esmaspäev, 27. august 2007

Tehtud!


Klubi Karikas nimelt :) Igasugustest viperustest hoolimata sai rada täitsa okei ja rahvas trampis mõnuga meie ligi 4km rajal. Vähemalt minu kuuldes keegi eriti kisa ei tõstnud, et suitsetamiskohti ja prügikotte rajal ei olnud. Ja harjutusväljakul puudusid pooled lehed... Aga see selleks, tegelikult oleme rajameistritega juba kiita ka saanud.
Ja mina ise tahaks tänada veel Katsi, kes lahkelt meile markerite kleepsud saatis, ja Rebast, kes ise küll kohale ei tulnud, kuid kellelt pärinesid markerid, ja JAK klubi, kelle rajapasse me saime kasutada, ja rajameistreid, kes lausa kottpimedas taskulambivalgel tööd pidid tegema.
Tänu Tõnisele saime ka kõhud täis.
Natuke ka võistlusest.
Kasutades ära rajaperenaise eeliseid, nihverdasin ennast ühte gruppi Euroopa meistriga ehk Ülariga, et moodustada tiim Maario. Nimelt kasutas Ülar Maario vanu nooli, mina aga tema 45naelast sakslast, mille ma laupäeval sain.
Ja selle kohapealt pajatused hetkel katkevad, sest üks pisike noormees nõuab tungivalt minu tähelepanu...

Teisipäev, 21. august 2007

Klubide Karikas


Täna sai minu Väike Prints 9 kuud vanaks :) Palju õnne talle!
On jäänud loetud päevad järgmise mulle olulise ürituseni. Minu elu keerleb ju kahe asja ümber- laps ja vibulaskmine.
Nimelt toimub Klubide Karika VI etapp meie rajal Kotikul. Just selleks ürituseks saab lõpliku lihvi 28-märgiga rajaskeem ja välja saaavad mõõdetud maastikuringi kaugused. Ning loodetavasti valmivad ka mõned sillakesed ja piknikukohad. Jäänud lahendada veel sellised küsimused- kuidas saada kätte JAK-i poolt laenuks lubatud rajapassid, kes teeb valmis kaugusi tähistavad kleepsud markeritele jm sellised pisimured. Eriti tublid vibukütid veetsid seal korraliku töise õhtupooliku ja plaanivad teise samasuguse teha ka laupäeval :)- tänud neile!


Esmaspäev, 20. august 2007

Leedu Open


oli täpselt nii mõnus nagu ma seda lootsin- suurepärane ilm, toredad vibuinimesed, ilus rada etc.
Ja ennastületavad tulemused. Kui ma viimasel Jäägril jätsin hüvasti rahvaliigaga, siis nüüd on ka C-klass minu jaoks minevik. Eesmärgid seadsin endale muidugi veidi kõrgemad- 200 punkti oleks ikka tahtnud täis lasta, aga eks rada oli ka parasjagu riukalik meile kõigile. Esimese päeva ulukiringis jäigi 400 punkti piir saavutamata- Virula Kats 398 esimene, Kajamaa Tom 396-punktiga teine ja minu 326 punkti andis mulle päeva 7 tulemuse. Päeva viimane märk oli 60 jardi karu, mis sai maha võetud esimese kehaga :), mis andis võistlusele mõnusa lõpetuse. Ja nii muide kõigil päevadel- 80 jardi maastikuringi jalutajas sain sealt oma 4 punkti ja samuti tulid sealt punktid ära jahiringi 70 jardi jalutajas.

Teise päeva maastikuringi esikoht kuulus Tomile 256 punktiga, Kats teine 250-ga. Maario, kes otsib oma uuele sakslasele veel sobiva spainiga nooli, jäi kõigest 165 punktiga, mis etteruttavalt öeldes ei takistanud teda saavutamast Openi teist kohta :)
Enda tulemus jäi loodetust madalamaks- 156, kuid oli märkimisväärt selle tõttu, et lõpetas minu karjääri C-klassis.
Laupäeval käisime ka Trakais lossiturniiril, kus ma pääsesin oma imekauni punakuldse kleidiga ka finaali- aga seda ikka tänu laskmisele, mitte kleidile ;)
Ilmselt just sama päeva afterpartyl said Maario ja Virkus hakkama suurima sigadusega Eesti vibulaskmise ajaloos. Just sellise mõttega- teha ometi see sigadus ära- sulatasid nad salaja lahti Tomi noolte otsad. Aga noh- tõelist meistrit see ju ei takista! Ja ära ta selle võistluse võitis! Kats oli naiste klassi esimene, aga selle üle ei imesta ju ometi keegi. Minu teine koht oli samuti võimas ja veenev, vahe kolmanda kohaga üle 200 punkti.
Osalejaid oli muide longbow´s 38- 28 meest ja 10 naist Eestist, Lätist, Venemaalt ja loomulikult Leedust. Üldarvestuses olin esikümnes sees.
Ja mis kõige toredam - selle 600km reisi tegi minu Väike Prints ka kaasa:)

Neljapäev, 16. august 2007

Hurraaa!!!

Täna hommikul helistas mulle Kaileen Mägi. Selgub, et jätsime Laureniga suve alguses televisioonis käies väikse vibupisku ikka stuudiosse - nagu plaan oligi!
Kui kõik läheb plaanipärastelt, siis tuleb septembrist alates neljal järjestikusel reedel hommikutelevisioonis vibukool!!!! 7.15 ja terve Eesti saab vaadata, kuidas lastakse ühte maastikuvibu ning kes, miks ja kus seda teevad :) Ja kes saaks sellest paremini rääkida kui Kajamaa Tom.
Ja ma ei saa jätta mainimata, et järelikult oli telesse minek tookord ainuõige otsus. Ning küsimus on ikka spordialas, millele koos minuga on paljud oma südame kinkinud, mitte minu väikseses egos, mis tahaks rambivalgusesse saada. Sest see saade tehakse ära ilma minu osaluseta.
PS! aga oma 15 sekundit kuulsust saan ma ikkagi - 27 august toimuvad Puhka Eesti võtted Kotiku rajal ja saade ise jõuab eetrisse juba septembris :))
Aga homme sõidan ära Leedu Openile - kui te vaid näeks, kui kaunis kleit mul on Trakai lossis võistlemiseks. Kohe meenub multikas seente ja herneste sõda- oli vist selline- ma olen ilusinstituudist, me lööme neid iluga ;)

Esmaspäev, 13. august 2007

Hüvasti,

rahvaliiga! Ega ükski treening jää karistamata- visati mind rahvaliigast välja nagu nalja :) Lasin esimese ringiga vist 228 punkti ja ausalt öelda ehmatasin selle peale ikka ära. Teises ringis lasin ikka alustuseks hunniku nulle ka. Tauno süüdistuse peale, et ma teen seda meelega, sest ei taha premium liigasse minna, olin sunnitud ennast kokku võtma ja ilmselt päeva 6 tulemus 396 punktiga oli minu. Maagiline neljasaja piir tuleb järjest lähemalt.
Aga Monika visati ka rahvaliigast välja- paras! tema lasi lausa päeva 3-nda tulemuse :))
Kuna suurem osa meie naistest on jõudnud välja premiumliigasse, siis ei teeks tõesti paha nn lõhnaõli - liiga loomine ;) Silmad lahti, äkki on kuskil mõni sponsor ripakil!
Asjal on ikka nukker pool ka - sellega on Rangersi 2008 aasta võistkond saanud tugeva löögi- tuleb asuda kiiresti endale järgmiseks hooajaks rahvaliiga naist või juuniorit otsima...
Ja Mägilaste read on saanud jälle täiendust!

Esmaspäev, 6. august 2007

209

just nii palju nooli saatsin ma täna lendu. Täitsa mõnus tunne :) Lihtsalt lasin - ei mingit märklehte ega joont, ei harjutanud ka kõrgust ega kaugust, puhas rõõm laskmisest. Ja eks ole ka ju viimane aeg teha mõned lasud- Leeduni vaevalt 10 päeva...
Homme tuleb ilmselt jälle teisi vibu laskma õpetada, nii see elu juba kord on. Kuskilt ju see reisiraha tulema peab ;)

Laupäev, 4. august 2007

Miks tundub..

minu blogi olevat väljasurnud? Väga lihtsal põhjusel- töö ja laps võtavad kogu minu aja ja minu suurele armastusele ehk vibulaskmisele lihtsalt aega ei jää. Ja mis blogimisest siin rääkida, kui ma oma punast kaunitari peale Tehvandit vaid paaril korral vinnastanud olen. Aga mitte sellest ei tahtnud ma siin rääkida ;)
Mul on ikka uudist ka!
Katrin Virula ja Ülar Teppo on toonud taas Euroopa meistritiitlid longbow laskmises Eestisse!!!!
Vot see on väärt sõnum pühkimaks tolmu mu ajaveebilt :))
Ma tõesti ei tea, miks minu blogi on esimene väljaanne, mis sellest kirjutab. Rootslased pole suutnud isegi tulemusi EFACi kodukale ülesse panna :(

Rõõmustan eestlaste tulemuste üle väga, ehkki endal tilgub süda verd, et ei saanud teistega koos sellest kohapeal osa. Sveits, Eesti Meistrikad ja Open ning Rootsi- kõik see on minu jaoks sellel hooajal kättesaamatuks jäänud. Hetkel püüan anda endast kõik, et mul oleks võimalik vähemalt selle hooaja viimasel suurvõistlusel, Leedu Openil osaleda.
Mmmmm - 3 päeva vibuga ja toredate inimestega metsas ja ühel õhtul lisaks veel kostümeeritud lustimine vibuga Trakai lossis- no mida ühe vibulaskja hing veel võib ihaldada...
See kõik on minu, kui suudan ületada järgmised minu ees seisvad takistused- miinustes olev eelarve ja puuduv lapsehoidja...