esmaspäev, 3. september 2007

Loodusjõududega võideldes


ehk Reiu 3D.
Ütlus, et jumal on vibulaskja, et seni vähemalt Eestis vettpidavaks osutunud. Seda ebameeldivamaks üllatuseks osutusid meie laskjatele Sveitsi karmid tingimused.
Ilmselt just meie vibulaskjate rahvusvahelise taseme tõstmiseks otsustas ilmataat anda meile võimaluse vähe kehvema ilmaga laskmiseks kui seni. Nii möödus viimane Reiu võistlus pidevas vihmas ja kergema taseme tormi meenutavas ilmas. Ma ei tea küll, mis puust vibulaskjad tehtud on - äkki seeder ;) – kuid loomulikult ei lase nad ennast sellistest pisiasjadest häirida.
Nii kuulusid sellel päeval kõigi vibulaskjate kohustuslike aksessuaaride hulka vihmavari, kummikud ja noolte vihma eest kaitsmise kotike. Mõnel eriti tublil oli ka rätik noolte puhastamiseks.
Mingitel segastel asjaoludel asendas mind Originaali tiimis Kajamaa Tom. Jäänud nö ripakile, asusin otsustavalt tegutsema ja nagu Kats ütles: koostasin endale meeskonna :), kuhu kuulusid siis Ax, Taivo ja ankrumehena Ints. Ise ju teate, et halba ilma ei ole, on vaid kehv riietus ja vale seltskond, nii et õige meeskonnasisene mikrokliima on väga oluline. Igatahes osutus raja läbimine väga lõbusaks ja harivaks, ehkki suur nooltekaotus, tekkinud tropid ja ripsakatega möödalastud nooled tasapisi mu moraali murendasid. Minul jäi metsa lausa kaks noolt :(
Stoppamisest rääkides- mis ootab meid veel ees järgmisel aastal, kui meeste longbow ja recurve klassist Meelise ja Siimu eeskujul ketaspidurite klassi lähevad kuuldavasti veel Tauno, Maario, Gunnar...


Loodetavasti leian veel mõne hetke pühapäevaste sündmuste lahkamiseks, aga nüüd muutun kirjatsurast jälle emaks ;)

Kommentaare ei ole: