Esmaspäev, 8. november 2021

Tahan tulla tiiru vibu laskma - kas ma tõesti pean hakkama treenima?!

 

Ja mida tähendab lasketiiru korrakaart ja kuidas tiirus treenimine välja näeb?

Kui varem pole vibulaskmisega kokku puutunud, siis ilmselgelt jääb segaseks, mida üks vibutrenn tähendab või mis vahe on iseseisval treeningul või lihtsalt enda lõbuks vibulaskmisel ja juhendatud treeningul.

Seega lühike selgitus, kuidas näen neid asju mina ja mida peaks arvestama Musta Noole vibulasketiirus.

Vibulaskmise puhul saame rääkida nii saavutus- kui harrastusspordist, Eestis on esimese distsipliini katusorganisatsiooniks Eesti Vibuliit, teisel Eesti Maastikuvibuliit.

Musta Noole vibulasketiir sobib hästi just algajatele ja nö amatöörspordihuvilistele ning meie juures saab sobiva stardiplatvormi ka Eesti Maastikuvibuliidu võistlustele minekuks. Aga kui pakub huvi saavutussport, leian ka lahendused ning jagan infot, kuhu ja kelle juurde edasi pöörduda. Nõu oskan anda pikkvibu ja mingil määral plokkvibu osas, sportvibu puudutavates  küsimustes ma ennast asjatundjaks ei pea.


Fotol natuke nostalgiat: Musta Noole lasketiir esimesel hooajal. Nagu näha, laseme nii märklehti, õhupalle kui teeme laskeharjutusi teibiga. Tiiru siseilme on tänaseks hoopis teine, sest vahepeal kohe mitu remonti ära tehtud ja seińgi vahelt maha võetud!

Kõigil vibulaskmisehuvilistele soovitan meie juures esmatutvuseks läbida praktilise pikkvibu laskmistehnika koolituse (hind 20eurot/ 2 akadeemilist tundi), mis sisaldab baasinfot nii ohutuse, laskmistehnika kui erinevate lihtsamate laskeharjutuste kohta.  Kui laskmise põhitõed teada, saab edaspidi lasketiirus täiesti iseseisvalt ja omas rütmis vibu lasta. Kõige olulisem ongi endale teadvustada, mis eesmärgiga vibu lasta - kas on see lihtsalt tore kvaliteetaega iseenda ja/või sõpradega või on soov tulevikus proovida kätt ka mõnes võistlusformaadis? Kas on soov soetada endale päris oma vibu või pakub rõõmu ka kord-paar nädalas tiirus oleva rendivarustuse kasutamine?

Sageli on vastus nendele küsimustele päris alguses, et – „tahaks lihtsalt vibu lasta!“

Sel juhul on kõige lihtsam ja soodsam variant järgmine:

1.     1. Soetan endale 5x või 10x kaardi – novembris soodushinnaga! Ja kaardi võib soetada sõpradega kamba peale. Kaarti ei pea kaasas kandma, selle saab jätta lasketiiru.

Tiiru 5x tiiru kaart 35€ (hind alates 1.dets 50€)

Tiiru 10x kaart 60€ (hind hind alates 1.dets 80€)

2.     2. Soetan endale oma nooled (neid saab hoiustada lasketiirus), hind alates 42eur/komplekt.

3.     3. Broneerin endale sobiva treeningaja

Ps! alati võib kirjutada ka lootusrikkalt Jõuluvanale, kes äkki poetab sussi, soki või kingipaki sisse Musta Noole kinkekaardi või lausa vibu ja nooled! Meie aitame hea meelega Jõuluvanal sobivaid valikuid teha! 

Näiteks ühele heale lapsele tõi jõuluvana eelmisel aastal sellise komplekti nagu alloleval fotol!

 


Musta Noole vibulasketiirus on kaks ruumi – esimene on nö klubiruum paari diivani, toolide ja lauakestega ning suure telekaga, mida kasutame näiteks teooriakoolitustel, on üleval väike jahitrofeede näitus ja kus saab laskmise vahepeal lihtsalt istuda ja puhata. Sinna oleme planeerinud ka väikese lugemisvaramu erialase kirjandusega, kuid sellega läheb veel veidi aega.

Lasketiiru ruumis on meil laskekaugused 10, 15 ja 18 jardi – jah, ma tean – lausa 2! jardi jääb sellest ideaalsest laskmiskaugusest puudu…

Laskejoonel on 7 kohta + 1 lisakoht kõige pisematele laskjatele.

Laskja teekond ja tegevused tiirus:

1.     Tiiru jõudnud, panen ülariided nagisse ning vahetan õuejalatsid sisejalatsite vastu. Sisejalatsid võin jätta tiiru jalatsiriiulisse.

2.     Registreerin ära oma osaluse - st saan oma korrakaardile pisikese lõviga templi nagu juuresoleval fotol:

Ühekordse tiirukasutuse korral tasun korratasu sularahas või edastan ülekandearve info, kaardimakse võimalust meil tiirus paraku ei ole.

3.     Teen lihased soojaks – kasutades selleks nt tiirus olevaid kummilinte

4.     Panen peale kaitsmed, valin vibu, võtan oma nooled ja asun laskma. Kui tiirus on teisi laskjaid, lepin nendega kokku nö laskeraja ning panen matile endale sobivad märklehed vms. Samuti lepin teiste laskjate olemasolu korral nendega kokku laskekauguse.

       Laskmise lõpetamisel võtan enda kasutatud märklehe maha ja jätan järgmistele laskjatele puhta seina. Panen oma kohale tagasi vibu ja kaitsmed. Ja ongi trenn tehtud!

*    KKK

1.     Kas mul peab olema oma vibu, et tiirus laskmas käia?

·       Ei pea, kohapeal on olemas valik erinevaid pikkvibusid, mille vahel valida ja nende kasutus on tiiru kasutuse hinnas juhul, kui on olemas oma nooled.  Ühes trennis võib proovida ka nt erineva tugevuse ja pikkusega vibusid. Samuti on tiiru kasutuse hinnas käekaitsmed, sõrmekaitsmed ja noolevutlar.

2.     Kui ma tahan soetada oma vibu, siis kuidas ma tean, milline vibu mulle sobib ja kuidas seda õiget valida?

·       Alati võib teha ise eeltööd internetis – nt foorumites, kodulehtedel ja Youtubes infot kogudes. Minu soovitus on aga, et oleks lihtsam info seas orienteeruda, osaleda kas meie pakutavatel teoorialoengutel või võtta personaalne tasuline nõustamine. Kogemus näitab, et alla 1,5 tunni me hakkama ei saa ei teoorialoengu ega ka personaalse nõustamise puhul – seetõttu palun olla mõistev, kui ma pole väga vaimustatud telefonikõnedes ja pikkadest FB vestlustestel nendel teemadel. Jah, vastan alati hea meelega konkreetsetele ja lühikestele küsimustele, kus inimene on ka ise eeltööd teinud aga samas ei näe põhjust, miks ma peaksin oma tööd tasuta tegema ning 16 aasta jooksul kogutud teoreetilisi ja praktilisi teadmisi niisama jagama.

3.     Kui suur on Musta Noole vibuklubi aastamaks?

·       Musta Noole vibuklubil ei ole aastamaksu ja liikmelisust, treenimiseks on vajalik tasuda vaid tiirukasutustasu. Juhul, kui on soov minna ka võistlema, siis soovitame liituda nt vibuklubiga MTÜ Mägilased (Eesti Maastikuvibuliidu ja Eesti Vibuliidu liige), kus aastamaks on 15 eurot.

4.     Tahan minna võistlema, mis ma selleks tegema pean? Kas minu vibu sobib selleks?

·       Võistlustel osalemiseks on oluline, et tasakaalus oleks kaks poolt – varustuse ja ettevalmistus. Varustuse valikul tulevad appi eeltoodud variandi, koolitused ja personaalne nõustamine. Ettevalmistusse saab suhtuda mitmeti – kas tahan saada lihtsalt toredat kogemust ja võimalikult palju pihta lasta ning mitte nooli metsas ära kaotada või on plaan seada ka eesmärgid? Ka võistluseks valmistumiseks on mul pakkuda lihtsamad teooriakoolitused, kuid tõsisematele huvilistele olen valmis tegema treeningplaani. Anna endast aga märku ja leiame lahenduse!

Kolmapäev, 20. oktoober 2021

Uus algus Mustale Noolele vol 3

Milline näeb siis vibulasketiir välja täna, 20.oktoober 2021 ja millised tööd ootavad tegemist?

Minu jaoks on suured asjad, mis vajavad veel panustamist, järgmised:

* põrand - jäänud nakkedispersiooniga katmine ja värvimine

* lagi - juhtmete korrastus ja uute, lisavalgustite paigaldus, nn noolepüüdjate ehitus ja paigaldus vent-torude kaitseks

* laskmissein - puitosade väljavahetus ja kummimattide asendus esteetilisema väljanägemisega termopuiduga

                                            Termopuit näeb võrreldes mustadade kummimattidega, mis varem laskeseina allserva katsid, tunduvalt esteetilisem välja

* nn baarileti kandekonstruktsiooni renoveerimine - puhastamine, värvimine, õlitamine ja uue tammeplangust leti ja laua paigaldus

Pühapäeval saime lõpuks ühele poole lasketiiru põranda tasandustöödega. Minu nägemuses on lasketiir olnud alati koht, kus peaks olema vahetusjalatsitega ning tänavapori-tolm peaksid jääma uksetaha. Kolme eelneva aasta jooksul olen lugematuid kordi tiiru põrandaid pesnud, koristanud tolmuimejaga, katnud nakkedispersiooniga, värvinud, pühkinud harjaga.. selleks, et tunnistada, et sellisel kujul paraku minu poolt eeldatavat puhtust tagada võimalik pole. Ometi ei taha ma ju palju - et põrand oleks kas pestav ja/või tolmuimejaga puhastatav.



Severi tegi segu valmis ja tasandas lasketiiru põrandad

Millised alternatiivid ja hinnad on laualt läbi käinud (hinnad 2021 alguses): 

1) epopõrand - parim ja kalleim lahendus, ruutmeetri hind alates 21eur/m2 + käibemaks. Põrandapinda tiirul üle 168 ruutmeetri, seega eelarveliselt ei kuulunud isegi kaalutavate variantide hulka. 

2) epolakk - ruutmeetri hind alates 10eur/m2 + käibemaks. Kahjuks jääb ka see lahendus mulle eelarveliselt kättesaamatuks. 

3) vaipkate -  hind (sõltuvalt kas uus või kasutatud materjal) 5-12 eur/m2. Kui see kasutatud variant on esimene, mida võiks eelarvest lähtuvalt kaalumisse võtta, siis paraku välistab selle variandi keldri keskkond, kus meid viimasel 3 aastal on tabanud kahel korral uputus ning lekete tõttu seintes on ruumi niiskus aegajalt üle keskmise ja seetõttu hallitusaldis. 

Aga mina tahan puhast põrandat! Mis siis saab?!

Õnneks on mul head sõbrad, kellest üks ütleb, et tead - tasandame põranda seguga veidi siledamaks ja värvime ära. Kindlasti saab parem kui varem. Ja teine sõber, kes ütleb, et ära muretse - materjalid (segu, nakkedispersioon ja värv) on minu poolt. 

Täna oleme seisus, kus olen 5x remonditööde käigus puhastanud põrandaid (see sama 168 ruutu ikka) ja tuleb vähemalt 1-2x veel, lisaks siis sellisele üldkorrashoidmisega kaasnevale puhastusele. 

                                                    Täna näeb värvi ootav põrand välja selline

Lagi

Lae osas on meil enamvähem ok. Valge värv aitab alati. Mis aga ilmselgelt lahendust tahab ja silma riivad, on laes rippuvad kolletunud juhtmepuntrad ja ebasobivad-puuduolevad valgustuslahendused. Juhtmete probleemile on meil järgmised lahendused: ostetud on karbikud, mis vajalikud juhtmed kenasti esteetilisse valgesse karpi kokku korjavad, nii nad silma alt kenasti ära peites ning tuttav(ad) elektrikud, kes loodetavasti ebavajalikud juhtmed eemaldavad. Valgustite osas oleme nõu pidanud. majahalduriga, et kas on neil sobivad valgustid meile anda või pean ise vajaliku investeeringu tegema. Hetkel veel täisinfot pole aga lähipäevil peaks seegi selgeks saama.

Suurte tööde käigus saab vahepeal ka väiksemate ja loomingulisematega tegeleda - kuidas ja millest meisterdada seintele personaalsed noolehoidjad



Reede, 8. oktoober 2021

Uus algus Mustale Noolele vol 2

 Aga enne, kui jõuan vibulasketiiru hetkeseisuni, teeks ühe tagasivaate!

22.11.2018, täpselt oma sünnipäeval tegin ma esimesed lasud lasketiirus.


Kui ma esimest korda ruume vaatama läksin (vist oktoober 2018), nägid nad välja sellised nagu all vasakul oleval pildil. Minu nägemuses oli vibulaskmiseks vaja alustuseks prahist lahti saada ja see aknaga sein lasta maha võtta ning parandada üldmuljet valge värviga ning teha korda elektrisüsteemid. Peale esimesi talguid, kus mu kallid sõbrad - vibulaskjad ja jci-kad mulle appi tulid, nägi lasketiir välja nagu esimesel pildil. On ikka vähe vähe õnneks vaja! 

Aga ma olen vist natuke nagu see naine loos "Vägev vähk ja ahne naine", seega 2019 sisehooaja alguseks sain omaniku nõusse, et maha võetaks järgmine sein.. st juba teine siis. Ja lisaks suuremale kogusele valgele värvile, tegin investeeringu ka püsiseina ehituseks vajaliku materjali ostmisele. 

Lasketiiru ehitusse panustasid ka kõige pisemad - Gloria puhastamas seina munarestidest.

Seina ehitasid taas heast tahtest ja kingituseks mulle valmis vibulaskjad- mägilased, kes aitasid sättida ka elektrisüsteeme ja katsid erinevaid võimalikke pindasid valge värviga. Värvitud sai ka põrand. 

Ja oli põhjust korraldada lasketiiru ametlik avamispidu koos Vibuprintsessi sünnipäevaga!




Lasketiir välja päris nägus ja kena ning tulevik tundus helge..

Jätkub..


Neljapäev, 7. oktoober 2021

Uus algus Mustale Noolele vol 1 - iga algus on raske?!


Juba pikemat aega olen tundnud puudust oma mõtete kirja panekust ja jagamisest virtuaalpäevikus. Eks elu on teinud korrektuure ja mina neile vastavaid muudatusi. Ja hakkan aga taas otsast peale siia oma teekonda üles märkima! Mul on hea meel, kui leiad huvi ja aega minu loole kaasa elada. 

Kui seda blogi alustades oli minu tutvus vibude ja vibumaailmaga alles algjärgus, siis aastatega on see ainult küpsenud, süvenenud ja tänaseks on vibud ja vibulaskmine minu jaoks kogu mu elu! Sellest lähtuvalt tegin ma otsuse, et peale Maaülikoolis magistriõpingute lõpetamist võtan riski ja Musta Noole Vennaskonnast ja vibuklubist saab minu põhitöö. 2021 aasta alguses oli mul kuude kaupa kirjas, millised eemärgid ja mis ajaks saavutatud peaksid olema.. Et juunis kaitsen kraadi ja septembris asun tööle Musta Noole vibuklubi siselasketiiru...

Mnjah, kõik asjad juhtuvad õigel ajal või siis natuke hiljem. Näiteks mais ma magistritööd esitatud ei saanud ning juunis polnud seega lootustki kraadi taodelda. Võimalik, et põhjuste seas on natuke minu "saamatust ja rumalust", kuid kindlasti on oma roll suurtel muutustel ja kaotustel minu elus (mida ma siin blogis rohkem puudutada ei soovi). 

Nii kuluski pea kogu mu suvi iseendasse ja magistritöösse vaadates. Vaid paar korda õnnestus vibu kätte võtta - näiteks saates Kurvist kurvi sain õpetada plokkvibulaskmist Jaagup Kreemile! Ja suvel korraldasin kaks laste vibulaagrit. 

Foto autor: Catlin Saar

Augusti lõpuks said mõlemad mina ise ja töö) enam-vähem terviklikuks ja sõpradele jutustan jätkuvalt värvikat lugu oma kaitsmisest Rootsi linnakeses nimega Järvsö (kaljukass ehk ahm) üle veebi ning mikro- ja makromeetrite ootamatust rollist kaitsmisel. Nagu targemad on öeldnud - tund häbi ja kraad kogu eluks!

Nojah, aga selle kraadi taotluse taustal olin töötu üliõpilasena kirjutanud valmis ka äriplaani, et alustada oma ettevõttega - hobist äriks nagu ma ise seda arvasin. Paraku jäi mul märkamata tõsiasi, et minu hobi on liiga äri nägu ning alustava ettevõtja toetust mulle ei antud. Ehk 6000 eurot, mille olin oma plaanidesse sisse kirjutanud, tuli sealt sama targalt välja kirjutada. Enda vahendeid oli mul napp 2000 eurot. Seega planeeritud kulurida kodulehele, recurve ja plokkvibude ostmiseks laste ja noortetrennide jaoks, ruumide remondiks ja reklaamkuludeks, maastikuraja loomiseks Kotiku viburajale ja muruniiduki ostmiseks vibuplatsi ja maastikuraja hooldamiseks  - see kõik tuli maha tõmmata...

Et komplekt oleks täielik, korraldasid Tartu suurvihmad lasketiiru ruumides korraliku uputuse ja kaose, mul endal tuli läbi põdeda üks korralik põskkoopapõletik, raskelt haigestus mu kallis pereliige saksa lambakoer Yasmine..

Et mis ja kuidas sellises olukorras edasi? - töötu, rahatu ja omajagu õnnetuna.. Sellises olukorras riskida ja alustada oma äriga?!

Motivatsiooniraamatud õpetavad, et tuleb ikka endas kõik ülesse leida ja fööniksina tuhast tõusta. Võibolla ma pole piisavalt kaugele enese arengus jõudnud? Aga nagu varemgi seda on juhtunud, aitasid mind kõige täbaramas olukorras mu taas jalule mu sõbrad ja head tuttavad.

Jätkub..