Reede, 8. oktoober 2021

Uus algus Mustale Noolele vol 2

 Aga enne, kui jõuan vibulasketiiru hetkeseisuni, teeks ühe tagasivaate!

22.11.2018, täpselt oma sünnipäeval tegin ma esimesed lasud lasketiirus.


Kui ma esimest korda ruume vaatama läksin (vist oktoober 2018), nägid nad välja sellised nagu all vasakul oleval pildil. Minu nägemuses oli vibulaskmiseks vaja alustuseks prahist lahti saada ja see aknaga sein lasta maha võtta ning parandada üldmuljet valge värviga ning teha korda elektrisüsteemid. Peale esimesi talguid, kus mu kallid sõbrad - vibulaskjad ja jci-kad mulle appi tulid, nägi lasketiir välja nagu esimesel pildil. On ikka vähe vähe õnneks vaja! 

Aga ma olen vist natuke nagu see naine loos "Vägev vähk ja ahne naine", seega 2019 sisehooaja alguseks sain omaniku nõusse, et maha võetaks järgmine sein.. st juba teine siis. Ja lisaks suuremale kogusele valgele värvile, tegin investeeringu ka püsiseina ehituseks vajaliku materjali ostmisele. 

Lasketiiru ehitusse panustasid ka kõige pisemad - Gloria puhastamas seina munarestidest.

Seina ehitasid taas heast tahtest ja kingituseks mulle valmis vibulaskjad- mägilased, kes aitasid sättida ka elektrisüsteeme ja katsid erinevaid võimalikke pindasid valge värviga. Värvitud sai ka põrand. 

Ja oli põhjust korraldada lasketiiru ametlik avamispidu koos Vibuprintsessi sünnipäevaga!




Lasketiir välja päris nägus ja kena ning tulevik tundus helge..

Jätkub..


Kommentaare ei ole: