Neljapäev, 7. oktoober 2021

Uus algus Mustale Noolele vol 1 - iga algus on raske?!


Juba pikemat aega olen tundnud puudust oma mõtete kirja panekust ja jagamisest virtuaalpäevikus. Eks elu on teinud korrektuure ja mina neile vastavaid muudatusi. Ja hakkan aga taas otsast peale siia oma teekonda üles märkima! Mul on hea meel, kui leiad huvi ja aega minu loole kaasa elada. 

Kui seda blogi alustades oli minu tutvus vibude ja vibumaailmaga alles algjärgus, siis aastatega on see ainult küpsenud, süvenenud ja tänaseks on vibud ja vibulaskmine minu jaoks kogu mu elu! Sellest lähtuvalt tegin ma otsuse, et peale Maaülikoolis magistriõpingute lõpetamist võtan riski ja Musta Noole Vennaskonnast ja vibuklubist saab minu põhitöö. 2021 aasta alguses oli mul kuude kaupa kirjas, millised eemärgid ja mis ajaks saavutatud peaksid olema.. Et juunis kaitsen kraadi ja septembris asun tööle Musta Noole vibuklubi siselasketiiru...

Mnjah, kõik asjad juhtuvad õigel ajal või siis natuke hiljem. Näiteks mais ma magistritööd esitatud ei saanud ning juunis polnud seega lootustki kraadi taodelda. Võimalik, et põhjuste seas on natuke minu "saamatust ja rumalust", kuid kindlasti on oma roll suurtel muutustel ja kaotustel minu elus (mida ma siin blogis rohkem puudutada ei soovi). 

Nii kuluski pea kogu mu suvi iseendasse ja magistritöösse vaadates. Vaid paar korda õnnestus vibu kätte võtta - näiteks saates Kurvist kurvi sain õpetada plokkvibulaskmist Jaagup Kreemile! Ja suvel korraldasin kaks laste vibulaagrit. 

Foto autor: Catlin Saar

Augusti lõpuks said mõlemad mina ise ja töö) enam-vähem terviklikuks ja sõpradele jutustan jätkuvalt värvikat lugu oma kaitsmisest Rootsi linnakeses nimega Järvsö (kaljukass ehk ahm) üle veebi ning mikro- ja makromeetrite ootamatust rollist kaitsmisel. Nagu targemad on öeldnud - tund häbi ja kraad kogu eluks!

Nojah, aga selle kraadi taotluse taustal olin töötu üliõpilasena kirjutanud valmis ka äriplaani, et alustada oma ettevõttega - hobist äriks nagu ma ise seda arvasin. Paraku jäi mul märkamata tõsiasi, et minu hobi on liiga äri nägu ning alustava ettevõtja toetust mulle ei antud. Ehk 6000 eurot, mille olin oma plaanidesse sisse kirjutanud, tuli sealt sama targalt välja kirjutada. Enda vahendeid oli mul napp 2000 eurot. Seega planeeritud kulurida kodulehele, recurve ja plokkvibude ostmiseks laste ja noortetrennide jaoks, ruumide remondiks ja reklaamkuludeks, maastikuraja loomiseks Kotiku viburajale ja muruniiduki ostmiseks vibuplatsi ja maastikuraja hooldamiseks  - see kõik tuli maha tõmmata...

Et komplekt oleks täielik, korraldasid Tartu suurvihmad lasketiiru ruumides korraliku uputuse ja kaose, mul endal tuli läbi põdeda üks korralik põskkoopapõletik, raskelt haigestus mu kallis pereliige saksa lambakoer Yasmine..

Et mis ja kuidas sellises olukorras edasi? - töötu, rahatu ja omajagu õnnetuna.. Sellises olukorras riskida ja alustada oma äriga?!

Motivatsiooniraamatud õpetavad, et tuleb ikka endas kõik ülesse leida ja fööniksina tuhast tõusta. Võibolla ma pole piisavalt kaugele enese arengus jõudnud? Aga nagu varemgi seda on juhtunud, aitasid mind kõige täbaramas olukorras mu taas jalule mu sõbrad ja head tuttavad.

Jätkub.. 

Kommentaare ei ole: