Väga eestlaslik

Nii, nüüd tundsin, et pean ka veidi Minu Eesti teemal sõna võtma. Ära on väsitanud see pidev jorin teemal, et küll on keeruline ja mis ikka mõtetest saab ja kes ikka garanteerib, et asjad ellu viiakse. Mul on vastus- meie ise ikka, kes jumala pärast siis veel?!

Huvitav, kas inimesed juba ära väsinud ei ole ootamast, et keegi tuleb ja elu ilusaks teeb. Ja selleks tegijaks võiks olla riik nagu ma aru saan. Aga juba ammu on meelest läinud tõsiasi, et riik oleme meie ise.

Ühesõnaga, kõik need, kes tunnevad, et neid takistab kohale tulemast tõsiasi, et mitte keegi ei garanteeri, et nende suurepärased ja briljantsed mõtted ellu viiakse, neile on mul lihtne soovitus- mõelda välja, KUIDAS saaks need head või vähemalt parimad mõtted ellu viidud. Näiteks kui teil on väga hea mõte, mille elluviimine jääb raha taha- siis palun mõelge, kuidas ja kust seda raha saada. Ega raha maailmast veel kadunud ei ole, isegi masu ajal mitte. Tegelikult on samal ajal, kui osad eestlased nii väga viriseda ja teisi eestlasi nö "süüa" armastavad, väga palju neid, kes abivajajale alati abikäe osutavad- on see siis annetuse näol või mõnel teisel viisil- tuletame meelde, kui edukad on kasvõi meie annetuskampaaniad või meedias esitatud üksikjuhtumid, kus abipakkujatest puudus ei tule.

Ühesõnaga, need kes otsivad vabandus, miks mingit asja teha ei saa, neil polegi aega ega resurssi lahenduste leidmiseks.

PS! Nõustun, et kampaania on veidi keeruliselt kommunikeeritud, kuid mina olen oma küsimustele vastused saanud ja ennast Põlvasse talgujuhiks kirja pannud. Selle asemel, et joriseda, lähen toetan neid, kes tõesti tahavad meie elu Eestis paremaks muuta- Eesti on ju meie ühine kodu :D

3D 100looma ja Leedu meistrivõistlused

Mägilane Toomas Tuisk on nüüd Leedu bowhuntingu meister :-) Inge Sirkel-Suviste, veel ei ole mägilane, aga ka Leedu meister bowhuntingus. Maario Hansman võitis aga 3D 100animal maratoni. Ja mulle mõlemal võistlusel läbi higi, vere ja pisarate pronks

Liivimaa Karikas 2009

Vibuklubi Amazones & Läti Vibuföderatsioonil on au kutsuda Teid Lõuna-Eesti & Põhja-Läti ühisele võistlusturniirile:

“Liivimaa Karikas" — 2009, I etapp.

Millal: 11 Aprill.2009.

Kus: Cesise Vanas KindlusesHarjutus: Rada koosneb 28 märgist. 3D märgid - IFAA märkimata kaugustega Looma Ring.

NB! Keskaegsed riided on soovituslikud!Viimane osalemisest teatamise tähtaeg 09.04.2008 Parimate soovidega & kohtumiseni Cesis,Veiko Juurma +37126542342

Kui minu nagu teistegi vibulaskjate postkasti selline kutse potsatas, siis esimese hooga nentisin kahtsusega, et pean samal päeval Kotiku rajal algajate vibulaskjate õpetamisega leiba teenima ja seetõttu jääb antud võistlus minu jaoks ära. Paraku selgus aga reede hilisõhtuks, et minu rajale jõuab kohale heal juhul vaid 10 inimest, mis tähendas, et minu kohalolek ei olnud primaarne ja Hendrik saab nende juhendamisega suurepäraselt ka ise hakkama.

Nii panin laupäeva varahommikul endale selga peene printsessikleidi, pakkisin kaasa oma 4 viimast noolt ning leidsin endale Aksi, Aivari, Saba ja Kaupo näol toredad reisikaaslased. Marsruudil Tartu-Külitse-Kastolatsi-Valga-Cesis oli meil lõbu laialt.

Cesise lossihoovis ootasid meid 3märgiga harjutusplats ja 14-märgiline 3D rada. Kohal olid mitmed kohaliku televisooni esindajad ja ajakirjanikud, kellest TV3 ka minu punase kleidi ja printsessikrooni õnge läks ja minul intervjuu palus.

Harjutusplatsil õnnestus mul vabaneda 2-st oma noolest- üks purunes neist märklauas, põhjuseks ilmselt mingi varasem mikromõra, teise suutsin ise vastu matiserva pilbasteks lasta. Ühesõnaga, 3-noole ringile minekuks mul nooli polnud... kus häda kõige suurem, seal konkurent Inge- Eesti sisemeister- oma nooltega kõige lähem. Ehkki Inge nooled olid märgatavalt lühemad kui minu omad, andis mulle siiski teatava kindlustunde teadmine, et vajadusel saan ma neid siiski kasutada. Esimesed märgid- ilves ja saarmas said ära võetud ning siis jõudsime päeva märgini- kiviklibus istuv jänes. Esimene lask- oma noolega- mööda. Teine lask - oma noolega - mööda. Kolmas lask ja 10 punkti. Noolte järele minnes selgus, et kõik möödalasud olid maksnud nooltele elu.. ehk ees oli veel 25 märki ja minu nooled kõik hävinud :-( Esimene ring lõppes 3 nulliga ja 182 punktiga, mis arvestades raja raskustastet oli ikka piinlik küll. Inge tulemus oli vist 204 ja Kaisal, minu teisel arvestataval konkurendil- 200 punkti. Ja siis algas teine ring. Ja seda nimetan ma küll elu tulemuseks- 14 märgis vajasin vaid kahel korral teist noolt ja punktisumma ringil kokku 250 punkti. Ja seda veel võõraste nooltega! Meeste longbow päevatulemus oli 484 punkti ja lätlasest Andris oligi vist ainuke, kes longbowga ühe ringiga samuti 250 punkti suutis lasta. Nooli Ingele tagastades- kõik ühes tükis!- selgus, et kaotasin talle vaid 4-punktiga... Tema tulemus- 436 punkti oli minu mäletamist mööda ka minu enda eelmise aasta võidusumma. Aga eks oleksi ju veidi inetu olnud teda tema enda nooltega võita ;-)

Minu vibuhoo avamine

..toimus pühapäeval Viljandi lossimägedes. Võrratu ilm- kevadpäike, liblikad; suurepärane seltskond- läksin rajale parimatest parimatega- Aksi ja Tauntsiga nimelt; tõelist laskmisnaudingut ja väljakutset pakkub 3D rada 20 loomaga kahe 1-noole ringina. Super! Suutsin teha mõned tehniliselt väga suurepärased lasud. Moraalselt olin tegelikult peale oma siselaskmise märgipaanikat valmis selleks, et tulemust ei tule ja olen viimaste seas. Tulemus oli üpris keskpärane, kuid samas jäi mul naisteklassi kolmandast kohast vaid 4 punkti puudu ning need neli punkti kaotasin ma naiste siselaskmise meistrile, nii et häbeneda pole midagi. Pigem meeldiv üllatus ja äratundmisrõõm, et minust ei pruugi kunagi saada head siselaskjat, kuid bowhunterina on minus potensiaali. Kui siselaskmisel tabas mind märgipaanika ajal küsimus, et tahan ära- miks ma seda teen? siis Viljandis sain vastuse - sest laskmine on lahe, nii nagu ma seda kogu aja olen väitnud. See lihtsalt on kaiff, kui lased koos plokkaritega ühes märgis 30 punkti ehk kõigi nool on väikses südames. Ja seda juhtus paaril korral. Ja päeva tipp oli muidugi rebane, kus plokid korjasid mõlemad 8 punkti, mina oma lonkariga aga 10 :-) Ühesõnaga, I´m back in business ning Leedu 100animal hoidku alt, siit ma tulen!!! (vot ei tea, mis siis saaks, kui ma veel trenni ka teeks ;-)