Pangalaen

"Emme, ma sain pangalaenu! " teatas Eiriker ükspäev õnnelikult. Üllatunult tõstsin pilgu arvutist, et näha, kuidas põnn asus minu eelmise töökoha visiitkaarte lauale laduma.
"Emmele!"
Vot sulle siis sähh!
Oleks siis elu nii lihtne :-))

Pildil Eiriker lasteaias- ma polegi veel uurinud, kas ta seal ka juba pankuri ametit peab.. Või kuidas nad seal oma finantsasjadega ise hakkama saavad, sest minu pisike finantsgeenius on teisipäevast saadik kodusel ravil.

Elu on lill!

Väisasime täna Väikse Printsiga kaubanduskeskust. Täitsa luks värk - väike ralli autokäruga, õhtusöök kohvikus, pisike pilk zookauplusse, kus emme täitsa tõsiselt pidas aru, et kas äkki tahab mõni selle asukatest novembris peetava tähtpäeva aukülaliseks saada... või on kaheaastane veel liiga väike oma lemmikloomaks... igatahes tunnen, et Väike Prints on täiesti arvestatav kaaslane. Päev kokkuvõttes oli nii mõnus, et ostsin endale meeleheaks kimbu kauneid punaseid roose.
Pidin hetkeks trükkimises väikse pausi tegema-kell on 20.30 ja mul võeti käest kinni ja öeldi "tuttu". Saatsin siis väikemehe voodisse, andsin unemusi ja tegime tadaaa. Selle nimi on progress :-)
Kui suvel oli lasteaias käimine veidi stressi tekitav ja lapsehoidja iga kell sobivam variant, siis nüüd on Väike Prints ka lasteaiaks täiesti valmis. Teine nädal on edukalt möödunud ja meil läheb kenasti.
Üldse on elu ilus- inimesed üllatavad meeldivalt. Ka töötu olen olnud veel nii lühikest aega, et ei oska veel masendudagi ja hirmu tunda, pigem ootan uudishimuga, mida head ja põnevat elul minu jaoks veel varuks on. Häid sõpru ja tuttavaid on igatahes minu elus rohkelt!

Kakapoi

Nagu arvata oli, on geenid ikka üks vägev värk. Nimelt ei taha Väikese Printsi suu enam sugugi kinni seista. On kolm asja, milleks ta on vist iga hetk valmis ja seda valjuhäälselt ka teada annab.
Putru sööma! -nojah, ainus töö, mis toidab ja ega tühi kott ei seisa ju püsti ;-)
Vanni, vanni tahad! - ammuks need spaad moodi läksid
Emy juurde!- tüdrukud, teadagi. Kui Emy juurde ei saa, siis sobib ka Kätu juurde ja tädi juurde.
Lisaks on veel lugematu hulk sõnu ja tegevusi, millest rääkida, väike valik neist:
jooni- joonistama
kõnni ka - laisale lapsevanemale
istu siia - kord peab majas olema
Ilis augu - eks Iris kipub õues sõna võtma jah
jne, jne
Osad sõnad on aga kavalad ja ei lase ennast nii lihtsalt ära kodustada - meie külmkapis pesitsevad näiteks numad- teadmiseks kõigile munasõpradele.
Aga kakapoi on muide üks lind, kes täpselt samamoodi nagu minu väikemees, armastab sõnu järgi korrata ;-)

Perekonnaviga

ehk mõned asjad on geenides
Lobisemine nimelt. Tegelikult on juba aegade hämarusse vajunud Väikese Printsi esimene sõna ja selle saamislugu. Igatahes tulid „anna“ ja „ei taha“ täitsa ühel ajal, noh selline macho värk - mees peab ikka teadma ju, millised ta soovid on ja suutma neid ka väljendada ;) Sõnapaar „ei taha“ kadus käibelt aga peale asjakohase kehakeele omandamist- ennast saab ju arusaadavaks teha ka veenva pearaputusega. „Mämm-mämm“ aga tähendab ümberlükkamatut soovi jõuda piimabaari :)
Seejärel sai selgeks sõna „emme“ seoses eelnimetatu puudumisega. Nii tuligi lapsel Rõngu kasuperes ukse juures teda taganõudmas käia. „Aitähh“ sai selgeks bioloogilise vanema nimetusega suht üheaegselt ning sellest on kujunenud lemmiksõna emmele ütlemiseks, võõrastega suhtlemisel kasutatakse seda aga igaks juhuks äärmise ettevaatlikusega.
Veel kuulub noormehe sõnavarasse „kõmm“, mida sobib kasutada pea iga asja kohta ja mille tähendus on veel veidi ebaselge. Hendrikul on oma teooria, et mõjutatuna oma kasvukeskkonnast (emme ja tema äritegevus) tähendab see lühendit km ehk siis lahtiseletatuna käibemaks.
„Kai-kai“ on suupärane lühend sõnast kalli-kalli ning sellega sobib kostitada koos seda märkiva tegevusega nii emmet, Irist, kasse kui ka võõraid pisikesi tüdrukuid (otsene viide arsti juures koridoris toimunule)
Tuleme siis tagasi aga eilse saavutuse juurde, millele niiiiii pikk sissejuhatus sai tehtud, et osad lugejad-blogikülalised ilmselt nõrkesid enne olulise osani jõudmist :)
Nimelt külastas Väike Prints Kotiku naabriperet ning teatas näpuga kiisu peale näidates – KASS. Üks sõna selge, sain sellest ka lihtsa vaevaga teise sõna teha – KATS. Vot nii! Ja järgmisena võime me siis ilmselt oodata Ülar Teppo ja Byron Fergusoni nimesid- eeldusel muidugi, et noormees jagab ema vaimustust longbow vastu ega eksi kuskile vigurvibu radadele ;)

Sissekanne Väikselt Printsilt..

Olen nüüd täpselt ÜKS AASTA vana! Ja mu esimene sünnipäev on peetud! Hoolimata emme pingutustest tähtsat päeva haiguse kattevarjus eirata – oli kõik nagu päris! Oli küünlaga tort, kingitused ja külalised – ristiema Monika, ristiisa Tauno ja kõige tähtsam onu - Hendrik :)

Täpselt selline..

nägin mina välja aasta tagasi :) Pilt on tehtud umbes üheksa ajal õhtul ja mu näol püsib veel rahulolev naeratus - ma nimelt ei kujuta isegi ette mitte, millega mul hommikul kella 8.42 tegeleda tuleb (või ütleme pigem, et minu ettekujutus asjast erineb ikka väga palju asjade tegelikust käigust). Aga sellest täpsemalt juba homme ;)

Head isadepäeva...

soovib Väike Prints oma ristiisa Taunole!

Kõige tähtsam mees minu elus...

on loomulikult Väike Prints. Meie suhe on kestnud juba kümme kuud ja lubage kinnitada, aina paremaks see läheb :) Vaatame siis ka üle minu südame võitnud noormehe strateegilised mõõdud ja oskused. Kaalub ta 8460grammi, pikkust on tal 74cm ja peaümbermõõt 45,5cm.
Kõnnib ta täitsa korralikult ja kuna peale kahteteistkümment järjestikkust sammu keegi enam samme lugeda ei viitsi, siis peab põnn endale ise aplodeerima. Hambaid on juba pikemat aega kuus- emme käib küll sõrmega sudimas, lootes rohkem leida, aga kuus on ju ka täitsa toimiv komplekt . Täitsa piisav, et kedagi korralikult hammustada.

Esimene samm..

..on siis nüüd Väiksel Printsil iseseisvalt tehtud! Pole raske kujutleda ema rõõmu :)

Ma lihtsalt pean..

Ma lihtsalt pean kekutama oma poja saavutustega enne, kui ta 7-kuuseks saab. Sinna, muide, on veel julge nädal aega.
Põhimõtteliselt on ainult üks asi, mida ta ei oska- lugeda ta veel ei oska. Kui oskaks, siis ta ilmselt teaks, et nii väiksed lapsed ei pea nii varakult toimetama hakkama :) Jalutuskäigud diivani najal, mis emmele suuri turvaprobleeme valmistavad, on täiesti igapäevased. Hea küll, tõuseb püsti ja kõnnib edasi, olgu. Aga ta juba jagab ära ka selle, kuidas ennast püstiasendist istuli lasta, et maast mänguasi võtta ja siis tagasi püsti. Sest maas on ju ainult väiksed beebid. Nööp EI OLE väike beebi, tema on juba tähtis asjapulk:))

Ärge parem küsige, kas minu laps juba...

Ärge parem küsige, kas minu laps juba oskab seda või teist ;)- eriti peale seda, kui olete teatanud, et teie laps sama vanalt kaalus ikka tunduvalt rohkem või teil on endal kodus samas vanuses beebi. Jah, ta teeb kõike seda, mida selles vanuses laps peab tegema ja rohkemgi veel. Kui teil on mõnusalt ponsakas beebi, siis ta ilmselt ei hakanud 4-kuuselt roomama ja 5-kuuselt ringi käputama nagu minu oma. Ja olge rõõmsad, et see just nii on, sest sellega pikeneb ka teie endi mõnulemisaeg. Võite veel natuke vabadus nautida, enne kui laps teil riiulist raamatud välja kougib või diivani peale ronides ümber kukub.
Ja hambaid on tal kaks, esimene tuli täpselt 21 aprillil, otsekui kink viiekuusünnipäevaks. Ja magama läheb ta täiesti mõistlikul ajal ja magab terve öö korralikult. Jorujonni tekitab Nööp keskmisest vähem, sest emme on pidevalt lennus ja ega tal pole ju aega tühja nutujuttu kuulata. Ja poja reisib aga kaasa- toimunud juba ka esimene piiriületus. Ning mida tahtagi beebist, kes 2,5 nädalaselt juba emmega ennast vibuinimeste peole sättis (vaata pilti) ning mõnekuiselt Mägilaste öisest asutamiskoosolekust mõnuga osa võttis ;) Ja kes veel ei teadnud- Karl Eirik sündis 21.november 2006, st et tänaseks on ta 6 kuud vana, kaalub 7480 gr ja on 68cm pikk. Uskuge, et ta on Kuldne Lapse ja ärge parem hakakegi teda kellegagi võrdlema :)