Miljon miksi!

Nüüd on see siis käes... Eile lasteaiast tulles küsis Väike Prints autos kommi. Mina vastutustundliku lapsevanemana vastasin, et ei saa. Ja tagaistmelt tuli selle peale küsimus "MIKS?" Jäin hiirvait ja lootsin endamisi, et kuulsin valesti. Täna nõudis põnn silmarohtu, mille peale ma taas arvasin, et ei saa. Ja nüüd küsiti juba täiesti kindlalt - miks? Et ilmselt oma esimesest palgarahast tuleb osa kõrvatroppidele investeerida...

Pildil Hansapäevad 2008 ehk aeg, kus veel MIKS-küsimusi esitada ei osatud, piirduti lihtsamate soovidega :-)

Piinlik on..

aga midagi ei ole teha.. kui ikka trenni ei tee ja lasta ei oska, siis tulemust ei tule ka :-(

Imelik ainult, et ma lolli järjekindlusega üritan seda tõsiasja eirata. Nagu ütleb Anu: "Et kui põhi ehk põrand on ees, siis tundub, et hullemaks enam minna ei saa.. aga võta näpust, alati on võimalik ennast ka keldrist avastada.." Kui päris aus olla, siis kunagi olen ma vist ka punktidelt veel väiksema summa lasknud kui tänane 122, aga sõbrad- saada viiest noolest ainult kaks pihta, lasta viie noolega 8 punkti või lasta meetrisest matist üldse mööda, no see on uus tase isegi minu jaoks... Kange kiustatus on ühineda Katsiga ja kuulutada siselaskmine enda jaoks tabuks, AGA...

Näiteks kui ma täna oleks minemata jätnud, siis oleks mul jäänud nägemata Derek alias väike Tuulik (detsembrikuise väljalaskega) ja Päären, kes on, hm, kas on nädal vana juba?!

Samal ajal, kui mina Sakus enda, kui lootustandva naislongbow laskja, marki täis tegin, tegeles pildid olevate susside 2,2 aastane omanik talverõõmude nautimisega, nimelt käis ta suusatamas. Nii et Mae ja Veerpalu, hoidke alt!

20 jardi

Konkurentide tungivalt nõudmisel ja sponsoreerimisel osalen homme Sakus Klubide karika I etapil ehk siis siselaskmine 20 jardi. Ehkki nagu pildilt näha, sobib mulle see suvine vibutamine hulka rohkem ;-)

Vana hea Inglismaa

Et mis on siis seal veel head peale kella-viie-tee, Mary Poppinsi ja lõputu vihma?

Mulle näiteks saabusid täna otse Inglismaalt tutt-uued ronbinhoodi nooled. Ega jäänudki siis muud üle, kui trenni järgi proovima minna, kuidas lend on. Nooled 4-tollise paraboolsulega, 16/32 pulgal (ma tegelikult harjunud ju peene pulgaga laskma) ja tiba pikemat kui kui tavalised. Kaalu ei oska hetkel isegi pakkuda. Aga 20 jardi siselaskmise noolteks täitsa sobisid. Roostes ja treenimata nagu ma olen, suutsin ühes seerias isegi 21 punkti 25-st ära tuua, mis teatavasti longbow´ga on ikka kõva sõna ;-)

Üleüldse oleme Monsaga kõvad vibutsikid, kangutame oma udupeeni saksa vibusid, nii silme-eest must. Seda enam, et trennis oli peale meie veel vaid kaks laskjat- Mart ja Indrek.

Mis graafikus ma aga muidu lasin, sellest vot ei räägi. Et uued nooled ikkagi- iga vabandust on vibulaskmises muide viisakas kasutada ainult üks kord..

Ja pühapäevasest klubikarikast ka veel ei mõtle, eelarve on lausa miinustes...

Pildi näppasin siit :quietwitch.livejournal.com/tag/kelly

sest arvasin, et vahelduseks iseenda ja sõprade eksponeerimisele võiks ka midagi värskendavat olla :-)) Keira näeb ju hea välja selles poosis ja tänu sellele jätan ma pildi kommentaarid enda teada.

Kaks räätsaretkelist tänasel 48 tunni klubi üritusel :-)

Patuga pooleks

veetsin eilse päeva tubaselt. Õues tundus kuidagi külm olevat ja laiskus oli tahtejõust tugevam. Pealegi oli niiiii mõnus kaminas tuld vaadata ja sõpradega maailmaasju arutada. Pealegi tegi keegi meist midagi kasulikku ka- Tarmo näiteks kleepis vähemalt pool linna meie 22.jaanuari ürituse reklaamplakateid täis. Kaks päeva järjest endale sellist vedelemist ju ometi lubada ei saa. Nii toimubki täna ekspromt selline pigem 48 minutise etteteatamisega üritus- räätsamatk. Ja kui keegi kallitest lugejatest on samuti langemas pühapäevase laiskuse kütke ega võistle Atv-l või mängi korvpalli nagu nagu mõned meie klubilastest, siis olete oodatud meiega ühinema. Täpsem info 48 tunni blogist :-)

Indiaanlased ja kauboid

kogunesid eile Veski-Sillale, et saaks kord ometi selgeks, kes olid aasta 2008 parimad vibulaskurid. Samal ajal, kui suured pealikud sees aasta 2009 sõjanõu pidasid, avasid lihtsad skvood, serifid ja kauboid noolerahega uue vibuhooaja. Ja sõbrakesed, aastad ei ole vennad- näiteks Triin võis ju 2008 aasta auhinnalaual puhta töö teha, kui Jäägri esimesel etapil pidi ta alla vanduma skvoo Kadri-Vasaksilmale. Eks üllatusi oli teisigi ja tulemused on kuldnooles ka kenasti üleval, kellele rohkem huvi pakub.
Aga mis siis selgus nõukojas?-
Kuna igasugune initsiatiiv on alati karistatav, siis sain tänu oma suurele suule eile ka ühe lisaülesande juurde- nii et lähikuudel on ilmselt oodata ühte suuremat vibuinimeste nõupidamist. Et lihtliikmed saaks rääkida oma muredest ja juhatuse töö muutuks läbi selle ka veidi kergemaks.
Ja siis, nagu mainitud, jagati kätte suur hulk auhindasid ja tunnuskirjasid, ja mägilased said mett moka peale määrimiseks ning selgusid ka aasta Mägilane- Jaanus Tuulik ja aasta Mägilanna- taas kord Monika Hõim, kes vaid 40 punktiga aasta arvestuses kena karu minu eest ära napsas...

Suurte meeste mängud

Saabusin parajasti kahe hokimeeskonna sõpruskohtumiselt. Teeme nii, et need, kes ise seda mängivad, igaks juhuks edasi ei loe- kellele ikka neid haavatud tundeid vaja ;-)
Uskumatult naljakas mäng. Küll võivad siblida mingi pisikese litri pärast- suured mehed ise. Ja oleks siis, et see mingi defka värk oleks- aga ei, soojenduse ajal ma ju nägin, et vabalt jaguks igale ühele vähemalt üks... Ühesõnaga, suunurgad vedas kohe ülespoole, kui täiskasvanud mehed iga mõne minuti tagant hops ja hops üle barjääri viskusid.
No et aasta 2009 ei oleks mul ainult üle nooleotsa vaadatud, siis olen sellel aastal juba jõudsalt oma silmaringi laiendanud, näiteks laupäeval käisin ATV võistlust vaatamas ja sõbrale pöialt hoidmas. Kehvasti hoidsin vist, jube väike karikas anti talle...

Ah jaa, tänasest olen siis tööinimese staatuses- kontori-inimeste hirm ;-)

Kuningas Arthur ehk veidi vibuküttidest

Vaadates ajaloolisi filme, nopib minu silm ikka ja alati välja need kaadrid, mis seotud vibude ja nooltega. Nimetagem seda siis proffesionaalseks kretinismiks ;-) Täna õhtune film oli siis täpselt selline. Ja siis mul tuli mõte, et ega paljud meie vibulaskjatest ei olegi ju vibulaskmise kaugema ajalooga kursis ja ei teeks paha, kui ma oma blogis aeg-ajalt mõned peatükid sellel teemal ülesse paneks. Kusjuures ei pretendeerima ma siin sugugi mitte autoriõigustele ega jaga midagi iseenese tarkusest, vaid kasutan tekste, mis targemad enne mind kirja pannud.
Esimesena väike peatükk lahingust, mis on teinud nii kuulsaks laialt levinud nn- victory märgi (kaks sõrme püsti), mille päritolu on aga tunduvalt proosalisem ja omas ajas oli prantslastele sama solvava tähendusega kui meie tänapäevane keskmine-sõrm-püsti zhest. Nimelt ei harrastatud keskajal sugugi nii veriseid tapatalguid, kui oleme harjunud filmidest nägema, vaid kuna inimesed olid ressurss ehk raha, mille nimel ju tavaliselt sõda peetigi, siis ei notitud neid sugugi lihtsast verejanust ja nii oli mõttekam vangilangenud vibukütt teha võitlusvõimetuks lihtsalt kahe sõrme maharaiumisega. Näiteks Inglismaa arengut naturaalmajanduselt rahamajandusele mõjutasid viikingite rünnakud, kes asendasid oma sporaadilised rüüsteretked mõlemal poolele tunduvalt kasulikuma andamissüsteemiga. Aga see selleks, ega mina pole ju ka mingi ajaloolane...

AGINCOURT
Inglased Henry V juhtimisel olid olnud Prantsusmaal umbes 1 kuu. Nad olid vallutanud Harfleuri, et saavutada kontroll Seine’i oru üle ja taganesid Calais’ suunas. Armee oli väsinud, näljane ja paljudel oli düsenteeria (osad vibukütid läksid seetõttu lahingusse püksata). Prantslased olid nii nende ees kui ka taga ning nad otsustasid asuda lahingusse. Inglasi oli umbes 6000, põhiliselt vibukütid. Neile oli öeldud, et kui nad vangi satuvad, raiutakse maha nende tõmbekäe kaks sõrme. (Sellest ajast on ka pärit zest ,, mis oli mõeldud prantslaste narritamiseks.) Prantslasi oli 60,000, kümme korda vaenlasest rohkem. Kaks armeed seisid vastamisi (miilikaugusel teineteisest), kuna prantslased kavatsesid inglaste rünnaku ära oodata. Britid hakkasid vaikselt lähenema ja laskma. See provotseeris Prantsuse ratsaväge vasturünnakule, mis löödi tagasi ja taganevad ratsanikud põhjustasid suure segaduse, kuna nad jäid jalgu teisele ründajate lainele. Põhilised Prantsuse väed siiski jõudsid lõpuks inglasteni ja ründasid neid keskelt, kus paiknesid ratsanikud. Briti vibuküttidel ei olnud enam nooli ja nad tungisid vaenlasele kallale kõigega, miskätte juhtus. Prantslasi langes 6,000-10,000, inglasi vähem kui sada.
See tekst on võetud www.kuldnool.ee Vibukooli foorumist

"Puhh!" sosistas Notsu.

"Mis on?" küsis Puhh.
"Ei midagi, " vastas Notsu ja võttis Puhhil käpast kinni "lihtsalt tahtsin kontrollida, et oled olemas!
Selline imearmas uusaastatervitus siis tänase päeva lõpetuseks.
Uus aasta on saanud alguse, mille märksõnadeks on sõbrad ja südamesoojus. Käisime täna 48 tunni klubiga Emajõe luhal uisutamas, nagu lubatud sai. Ilm oli nagu tellitult imekena ja uisutamiseks sobiv, linnakuma ja ilutulestiku valgel mööda jääd liuelda oli vahva, pildid leiate http://picasaweb.google.com/monikah30/20090101EmajELuhal

Siinsel pildil näha olev tegevus pani siis punkti tänasele tritsutamisele- üks 10m enne autoni jõudmist õnnestus mul maakuulamisega tegeleda ;-)
Pikemalt sellest siin ei kirjutaks, vaid jagaks seda teiega 48 tunni klubi blogis. Küll aga kirjutaks siin mitteametlikust osast, mis sisaldas endast kuuma kakaod väikse tsilliga, kiluleiba muna ja rose´pipraga ja pisikest istumist Monsa juures. Ja mis ma siis leidsin- tagasivaade aastale 2008 Monsa arvutis- olemas pildid nii mägilaste laagrist, Talakovast, Türi võistluselt ja isegi Hansapäevadelt. Eks ma nüüd jõudumööda asun teda survestama, et need pildid ka laiemale avalikkusele kättesaadavad oleksid :-)

Reklaamime vibu cokaga või vastupidi :-

Meeleolukas videoklipp vibuaasta alguseks :-) -
http://uk.youtube.com/watch?v=2fJ2fFxpMNc
(kahjuks ma seda teisiti siia lisada ei oska, kui copy-paste lingina...
Väike Prints on igatahes asjast nii vaimustuses, et nõuab eilsest alates, kui link minuni jõudis, pidevalt vibulaulu. Ja vaatab seda siis, silm särades, ja kommenteerib, et vibu laseb piu! Täna on 5 korda juba asja vaadatud -kuulatud, ning tüdimust veel ei paista.
* Nigel Downsi nimi käis siit blogist ka korra juba läbi, nimelt kirjutasin, kuidas eurooplased Ameerikas meistrikatel kohalikele kohta kätte näitasid. Tegemist siis valitseva fieldi maailmameistriga hictorical bow klassis.