Uus algus Mustale Noolele vol 3

Milline näeb siis vibulasketiir välja täna, 20.oktoober 2021 ja millised tööd ootavad tegemist?

Minu jaoks on suured asjad, mis vajavad veel panustamist, järgmised:

* põrand - jäänud nakkedispersiooniga katmine ja värvimine

* lagi - juhtmete korrastus ja uute, lisavalgustite paigaldus, nn noolepüüdjate ehitus ja paigaldus vent-torude kaitseks

* laskmissein - puitosade väljavahetus ja kummimattide asendus esteetilisema väljanägemisega termopuiduga

                                            Termopuit näeb võrreldes mustadade kummimattidega, mis varem laskeseina allserva katsid, tunduvalt esteetilisem välja

* nn baarileti kandekonstruktsiooni renoveerimine - puhastamine, värvimine, õlitamine ja uue tammeplangust leti ja laua paigaldus

Pühapäeval saime lõpuks ühele poole lasketiiru põranda tasandustöödega. Minu nägemuses on lasketiir olnud alati koht, kus peaks olema vahetusjalatsitega ning tänavapori-tolm peaksid jääma uksetaha. Kolme eelneva aasta jooksul olen lugematuid kordi tiiru põrandaid pesnud, koristanud tolmuimejaga, katnud nakkedispersiooniga, värvinud, pühkinud harjaga.. selleks, et tunnistada, et sellisel kujul paraku minu poolt eeldatavat puhtust tagada võimalik pole. Ometi ei taha ma ju palju - et põrand oleks kas pestav ja/või tolmuimejaga puhastatav.

Severi tegi segu valmis ja tasandas lasketiiru põrandad

Millised alternatiivid ja hinnad on laualt läbi käinud (hinnad 2021 alguses): 

1) epopõrand - parim ja kalleim lahendus, ruutmeetri hind alates 21eur/m2 + käibemaks. Põrandapinda tiirul üle 168 ruutmeetri, seega eelarveliselt ei kuulunud isegi kaalutavate variantide hulka. 

2) epolakk - ruutmeetri hind alates 10eur/m2 + käibemaks. Kahjuks jääb ka see lahendus mulle eelarveliselt kättesaamatuks. 

3) vaipkate -  hind (sõltuvalt kas uus või kasutatud materjal) 5-12 eur/m2. Kui see kasutatud variant on esimene, mida võiks eelarvest lähtuvalt kaalumisse võtta, siis paraku välistab selle variandi keldri keskkond, kus meid viimasel 3 aastal on tabanud kahel korral uputus ning lekete tõttu seintes on ruumi niiskus aegajalt üle keskmise ja seetõttu hallitusaldis. 

Aga mina tahan puhast põrandat! Mis siis saab?!

Õnneks on mul head sõbrad, kellest üks ütleb, et tead - tasandame põranda seguga veidi siledamaks ja värvime ära. Kindlasti saab parem kui varem. Ja teine sõber, kes ütleb, et ära muretse - materjalid (segu, nakkedispersioon ja värv) on minu poolt. 

Täna oleme seisus, kus olen 5x remonditööde käigus puhastanud põrandaid (see sama 168 ruutu ikka) ja tuleb vähemalt 1-2x veel, lisaks siis sellisele üldkorrashoidmisega kaasnevale puhastusele. 

                                                    Täna näeb värvi ootav põrand välja selline

Lagi

Lae osas on meil enamvähem ok. Valge värv aitab alati. Mis aga ilmselgelt lahendust tahab ja silma riivad, on laes rippuvad kolletunud juhtmepuntrad ja ebasobivad-puuduolevad valgustuslahendused. Juhtmete probleemile on meil järgmised lahendused: ostetud on karbikud, mis vajalikud juhtmed kenasti esteetilisse valgesse karpi kokku korjavad, nii nad silma alt kenasti ära peites ning tuttav(ad) elektrikud, kes loodetavasti ebavajalikud juhtmed eemaldavad. Valgustite osas oleme nõu pidanud. majahalduriga, et kas on neil sobivad valgustid meile anda või pean ise vajaliku investeeringu tegema. Hetkel veel täisinfot pole aga lähipäevil peaks seegi selgeks saama.

Suurte tööde käigus saab vahepeal ka väiksemate ja loomingulisematega tegeleda - kuidas ja millest meisterdada seintele personaalsed noolehoidjad

Koolivaheajal perega viburajale :)

Musta Noole Vennaskond kutsub peresid alustama uut aastat vahva päevaga viburajal Põlvamaal Kotikul või Tartus Raadil. Mõnusalt ühiselt veedetud aeg õpetab selgeks vibulaskmise põhitõed ning sisustab värskes õhus mitu põnevat tundi. Tule ema või isaga ja võta kaasa ka sõber!
Pakett sisaldab vibuvarustuse igale osalejale (pikkvibu, käekaitse, sõrmekaitsmed, noolevutlar, 3 noolt), vibulaskmise algõpetuse kogenud instruktori juhendamisel harjutusväljakul, 10-märgise viburaja läbimise (loomapildid ja 3Dloomakujud), noolegarantii ja vibuküti tunnustähe igale osalejale.
* Paketi maksumus 35 eurot sisaldab teenuse ühele täiskasvanule ja kahele lapsele. Iga lisanduv laskja 7 eurot, grupi suurus kuni 6 inimest. Pakett kehtib kuni 8-nda jaanuarini k.a. Info ja registreerimine tel 52 32 177

Musta Noole Vennaskond nüüd ka facebookis :) - http://www.facebook.com/#!/Mustnool

Aus tagasivaade aastale 2009 vol II

Lubasin teha positiivse kokkuvõtte ka aastast 2009, sest häid asju oli palju-palju :D Parimad hetked siis:

* Aasta alguses sai algust tehtud mägilaste arengukavaga, mis peaks 2010 aasta jaanuaris ka valmis saama (sai valmis!)

* Mägilanna võitis Leedu 3D Meistrivõistlustel pronksmedali

* Mägilased viisid läbi juba 3-da kevadlaagri ning korraldati ka esimene Highlander Hunter võistlus, kus osalesid lisaks eestlastele väliskülalised 5-st riigist

* Mägilased osalesid 3-t aastat järjest Austrias Talagova 3D võistlusel (pildil)

* Mägilased said juurde uusi liikmeid

* Mägilanna osales Vendade Lõvisüdamete projektis Rakveres, kus vibulaskmisega tegelesid nii näitlejad kui ka pealtvaatajad

* Mägilanna astus Vibuprintsessina üles Ugala laval, kus publiku valvsa pilgu all lennutas kõik kolm noolt just sinna, kuhu vaja :D

* Kambja viburada sai projektitaotluses positiivse vastuse

* Mägilased valisid endale järgnevaks kolmeks aastaks uue juhatuse Andres Virkus, Toomas Tuisk ja Rita-Anette Kohava, ning juhatus valis uueks presidendiks Andres Virkuse

Rakvere oma vibuklubi- etapp II

Juunis sai kõva häälega välja hõigatud, et Rakverre oleks hädasti oma vibuklubi vaja. Olen jõudnud selle projektiga teisele levelile. Nimelt esimesel tasemel sai Vennad Lõvisüdamed raames vibulaskmist õpetatud nii näitlejatele kui teatrikülastajatele, kogutud kokku hunnik vibuhuviliste kontakte ning viidud läbi paar kohalikku treeningut. Etapp II näeb ette atesteeritud vibutreeneri leidmist - tehtud, Anu võtab asja vedada; vibuplatsi leidmist - koostöös vastutuleliku linnavalitsusega leiame loodetavasti sobiva välitrenniplatsi linnusemäel; sisetrennide ruumid - vajab tegelemist; klubi juriidilise keha asutamine - kaalumisel; vibumatid ja varustus - klubide toel saab ehk ka selle lahendatud; kohaliku vibuküti olemasolu - moosime Tiinat; täpne tegevuskava ja toetajate/vahendite leidmine- mõtleme ka sellele.
Igatahes üleskutse on jätkuv -kui ka sina tahaksid Rakvere vibu lasta, siis anna endast märku :-)

Maailmatippudest vibutreenerid algajatele- mägilaste eri

Mägilaste laagri ettevalmistused on täistuuridel käimas- jäänud ju ka loetud päevad. Ja võrreldes mägilaste esimese aasta laagriga on kvalitatiivne hüpe arvestatav. No milline teine vibulaager suudab algajatele pakkuda maailmameistrite poolt läbiviidavat vibukoolitust!! Steve Morley ja Katrin Virula on igatahes valmis huviliste olemasolu korral seda tegema. Samas võimalik proovida ka kätt 3D rajal. Hind on ka täiesti sümboolne- 25o kr inimene koos varustusega- tavaline vibujaht rajal maksab juba 300-350 krooni nägu. Igatahes, kui kellelgi asja vastu huvi tärkas, siis andke aga teada- helistage või kirjutage või jätke kommentaaridesse sõna.

Laager ise ja mägilaste võistlus Highland Hunter on kohale suutnud meelitada täitsa põneva rahvusvahelise seltskonna- lisaks eesti vibuküttidele tulemas külalised Soomest, Venemaalt, Inglismaalt ja loomulikult Lätist-Leedust.

Pildil fieldi maailmameister 2008 Ülar Teppo ja mina

Minu vibuhoo avamine

..toimus pühapäeval Viljandi lossimägedes. Võrratu ilm- kevadpäike, liblikad; suurepärane seltskond- läksin rajale parimatest parimatega- Aksi ja Tauntsiga nimelt; tõelist laskmisnaudingut ja väljakutset pakkub 3D rada 20 loomaga kahe 1-noole ringina. Super! Suutsin teha mõned tehniliselt väga suurepärased lasud. Moraalselt olin tegelikult peale oma siselaskmise märgipaanikat valmis selleks, et tulemust ei tule ja olen viimaste seas. Tulemus oli üpris keskpärane, kuid samas jäi mul naisteklassi kolmandast kohast vaid 4 punkti puudu ning need neli punkti kaotasin ma naiste siselaskmise meistrile, nii et häbeneda pole midagi. Pigem meeldiv üllatus ja äratundmisrõõm, et minust ei pruugi kunagi saada head siselaskjat, kuid bowhunterina on minus potensiaali. Kui siselaskmisel tabas mind märgipaanika ajal küsimus, et tahan ära- miks ma seda teen? siis Viljandis sain vastuse - sest laskmine on lahe, nii nagu ma seda kogu aja olen väitnud. See lihtsalt on kaiff, kui lased koos plokkaritega ühes märgis 30 punkti ehk kõigi nool on väikses südames. Ja seda juhtus paaril korral. Ja päeva tipp oli muidugi rebane, kus plokid korjasid mõlemad 8 punkti, mina oma lonkariga aga 10 :-) Ühesõnaga, I´m back in business ning Leedu 100animal hoidku alt, siit ma tulen!!! (vot ei tea, mis siis saaks, kui ma veel trenni ka teeks ;-)

Tagasitulek

Käisin täna trennis. Sortisin endale vanade noolte seast välja pihutäie selliseid enam-vähem poolpiduseid nooli ja võtsin riiulist 15kg Legendi. (Nigeli Inglismaalt saadetud nooled on ikka veidi liiga rasked mulle. 20 jardi kannataks ehk veel lasta, aga flindi jaoks on nad juba keerulised, seda enam, et olen täielik vaistulaskja)No nagu päris algaja kohe. Ehkki päris algajale ma muidugi 15kg vibu kindlasti ei soovitaks. Aga minu jaoks, kes ma 15kg vibust ehk 13,5kg välja tõmban, on tagasitulek minu 40naelase Zakslase 35naelasest väljatõmbest siiski märkimisväärne. Ja milline on siis eesmärk?- kõik mu tehnika on kuskile talveunne vajunud selles vahepealses trennivabas ja stressirohkes perioodis, et tuleb alata algusest. Hetkel ei julge lubadusi anda, kus ja kui tihti ma trenni tegema hakkan, aga täna heitsin ma isegi tööl pilgu taharuumidesse, et kas sinna mahuks vibumatt ära... Elame-näeme, mis saama hakkab. Igatahes on mu tase niivõrd langenud, et juba veidi piinlik hakkab teisi õpetades ;-) Püüdsin siis täna analüüsida, et mida ma teen ja milleks. Kummaline on see, et olen võrreldes eelmise sisehooajaga hakanud hirmsasti kiirustama laskmisega ning ma ei suuda kuidagi meenutada, kuidas ma ennast eelmine hooaeg kontrollida suutsin?! ja teiseks olen ma ikka täielik vaistulaskja.. Aga vähemalt on mul nüüd mingid lähtepunktid. Tuleb lihtsalt lasta, tuleb oma noolehirm ära lasta!

Rahvusvaheline/rahvuslik vibuprintsess

Ilmselt võib mind veidi õnnitleda- nimelt teatas minu postkasti saabunud kiri, et olen ametlikult ja täieõiguslikult NFAS-i liige (National Field Archery Society). Veidi murelikuks tegi mind küll see, et kui kirjas oli minu vanusegrupp märgitud "teadmata", siis kaardil lausa kriipis silma sõna Senior. Et selles valguses on täitsa kena, et ühes teatavas kommentaariumis tuhandete-naiste-lemmiku poolt mind jätkuvalt nooreks ja ilusaks nimetati ;-) Kats muidugi selgitas, et see senior on Inglismaa mõistes täiskasvanu. Aga igatahes on mul nüüd täielik õigus erinevatele rahvuslikele tiitlitele kandideerida, kui ma juhuslikult mõne tähtsa võistluse ajal Robin Hoodi kodumaale peaks sattuma. Iseasi kuidas see rahvusvahelistele suhetele mõjub. Nimelt käis on Kats mõni aasta tagasi Inglismaal ja tegi kohalikele naiste korralikult tuule alla ja tõi karika koos tiitliga ära koju. Loodetavasti on marionite ego taastunud, kui karta on, et kui meie Monsaga Katsi trikki korrata suudaks, siis vaevalt et Eesti vähemalt inglise naisvibulaskjate seas enam eriti popp on ;-) Klubi, mille liige ma nüüd olen, on Salamander F.A.C. Tegemist väikse eksklusiivse klubiga, kuhu vähemalt 2008 aasta suvel kuulusid ainult rahvuslike ja/või rahvusvaheliste meistritiitlite omanikud. Et minu tulekuga siis tase veidi langeb... Aga tänud Nigelile toetuse ja usu eest minusse, sest ju ta loodab, et kunagi ma mingi tiitli ikka kuskilt ära nopin ;-)

Pildil siis mina omas elemendis- algajate vibulaskjate punkte märkimas Musta Noole Vennaskonna kodurajal Kotikul. Muide, kes tahab minuga silmast-silma vibuküsimusi arutada, siis suurepärane võimalus selleks avaneb juba järgmisel nädalal Tourest messil Tln-s. Tulge Põlvamaa boksi ;-)

Kuningas Arthur ehk veidi vibuküttidest

Vaadates ajaloolisi filme, nopib minu silm ikka ja alati välja need kaadrid, mis seotud vibude ja nooltega. Nimetagem seda siis proffesionaalseks kretinismiks ;-) Täna õhtune film oli siis täpselt selline. Ja siis mul tuli mõte, et ega paljud meie vibulaskjatest ei olegi ju vibulaskmise kaugema ajalooga kursis ja ei teeks paha, kui ma oma blogis aeg-ajalt mõned peatükid sellel teemal ülesse paneks. Kusjuures ei pretendeerima ma siin sugugi mitte autoriõigustele ega jaga midagi iseenese tarkusest, vaid kasutan tekste, mis targemad enne mind kirja pannud.
Esimesena väike peatükk lahingust, mis on teinud nii kuulsaks laialt levinud nn- victory märgi (kaks sõrme püsti), mille päritolu on aga tunduvalt proosalisem ja omas ajas oli prantslastele sama solvava tähendusega kui meie tänapäevane keskmine-sõrm-püsti zhest. Nimelt ei harrastatud keskajal sugugi nii veriseid tapatalguid, kui oleme harjunud filmidest nägema, vaid kuna inimesed olid ressurss ehk raha, mille nimel ju tavaliselt sõda peetigi, siis ei notitud neid sugugi lihtsast verejanust ja nii oli mõttekam vangilangenud vibukütt teha võitlusvõimetuks lihtsalt kahe sõrme maharaiumisega. Näiteks Inglismaa arengut naturaalmajanduselt rahamajandusele mõjutasid viikingite rünnakud, kes asendasid oma sporaadilised rüüsteretked mõlemal poolele tunduvalt kasulikuma andamissüsteemiga. Aga see selleks, ega mina pole ju ka mingi ajaloolane...

AGINCOURT
Inglased Henry V juhtimisel olid olnud Prantsusmaal umbes 1 kuu. Nad olid vallutanud Harfleuri, et saavutada kontroll Seine’i oru üle ja taganesid Calais’ suunas. Armee oli väsinud, näljane ja paljudel oli düsenteeria (osad vibukütid läksid seetõttu lahingusse püksata). Prantslased olid nii nende ees kui ka taga ning nad otsustasid asuda lahingusse. Inglasi oli umbes 6000, põhiliselt vibukütid. Neile oli öeldud, et kui nad vangi satuvad, raiutakse maha nende tõmbekäe kaks sõrme. (Sellest ajast on ka pärit zest ,, mis oli mõeldud prantslaste narritamiseks.) Prantslasi oli 60,000, kümme korda vaenlasest rohkem. Kaks armeed seisid vastamisi (miilikaugusel teineteisest), kuna prantslased kavatsesid inglaste rünnaku ära oodata. Britid hakkasid vaikselt lähenema ja laskma. See provotseeris Prantsuse ratsaväge vasturünnakule, mis löödi tagasi ja taganevad ratsanikud põhjustasid suure segaduse, kuna nad jäid jalgu teisele ründajate lainele. Põhilised Prantsuse väed siiski jõudsid lõpuks inglasteni ja ründasid neid keskelt, kus paiknesid ratsanikud. Briti vibuküttidel ei olnud enam nooli ja nad tungisid vaenlasele kallale kõigega, miskätte juhtus. Prantslasi langes 6,000-10,000, inglasi vähem kui sada.
See tekst on võetud www.kuldnool.ee Vibukooli foorumist