oli täpselt nii mõnus nagu ma seda lootsin- suurepärane ilm, toredad vibuinimesed, ilus rada etc.
Ja ennastületavad tulemused. Kui ma viimasel Jäägril jätsin hüvasti rahvaliigaga, siis nüüd on ka C-klass minu jaoks minevik. Eesmärgid seadsin endale muidugi veidi kõrgemad- 200 punkti oleks ikka tahtnud täis lasta, aga eks rada oli ka parasjagu riukalik meile kõigile. Esimese päeva ulukiringis jäigi 400 punkti piir saavutamata- Virula Kats 398 esimene, Kajamaa Tom 396-punktiga teine ja minu 326 punkti andis mulle päeva 7 tulemuse. Päeva viimane märk oli 60 jardi karu, mis sai maha võetud esimese kehaga :), mis andis võistlusele mõnusa lõpetuse. Ja nii muide kõigil päevadel- 80 jardi maastikuringi jalutajas sain sealt oma 4 punkti ja samuti tulid sealt punktid ära jahiringi 70 jardi jalutajas.
Teise päeva maastikuringi esikoht kuulus Tomile 256 punktiga, Kats teine 250-ga. Maario, kes otsib oma uuele sakslasele veel sobiva spainiga nooli, jäi kõigest 165 punktiga, mis etteruttavalt öeldes ei takistanud teda saavutamast Openi teist kohta :)
Enda tulemus jäi loodetust madalamaks- 156, kuid oli märkimisväärt selle tõttu, et lõpetas minu karjääri C-klassis.
Laupäeval käisime ka Trakais lossiturniiril, kus ma pääsesin oma imekauni punakuldse kleidiga ka finaali- aga seda ikka tänu laskmisele, mitte kleidile ;)
Ilmselt just sama päeva afterpartyl said Maario ja Virkus hakkama suurima sigadusega Eesti vibulaskmise ajaloos. Just sellise mõttega- teha ometi see sigadus ära- sulatasid nad salaja lahti Tomi noolte otsad. Aga noh- tõelist meistrit see ju ei takista! Ja ära ta selle võistluse võitis! Kats oli naiste klassi esimene, aga selle üle ei imesta ju ometi keegi. Minu teine koht oli samuti võimas ja veenev, vahe kolmanda kohaga üle 200 punkti.
Osalejaid oli muide longbow´s 38- 28 meest ja 10 naist Eestist, Lätist, Venemaalt ja loomulikult Leedust. Üldarvestuses olin esikümnes sees.
Ja mis kõige toredam - selle 600km reisi tegi minu Väike Prints ka kaasa:)
Ja ennastületavad tulemused. Kui ma viimasel Jäägril jätsin hüvasti rahvaliigaga, siis nüüd on ka C-klass minu jaoks minevik. Eesmärgid seadsin endale muidugi veidi kõrgemad- 200 punkti oleks ikka tahtnud täis lasta, aga eks rada oli ka parasjagu riukalik meile kõigile. Esimese päeva ulukiringis jäigi 400 punkti piir saavutamata- Virula Kats 398 esimene, Kajamaa Tom 396-punktiga teine ja minu 326 punkti andis mulle päeva 7 tulemuse. Päeva viimane märk oli 60 jardi karu, mis sai maha võetud esimese kehaga :), mis andis võistlusele mõnusa lõpetuse. Ja nii muide kõigil päevadel- 80 jardi maastikuringi jalutajas sain sealt oma 4 punkti ja samuti tulid sealt punktid ära jahiringi 70 jardi jalutajas.
Teise päeva maastikuringi esikoht kuulus Tomile 256 punktiga, Kats teine 250-ga. Maario, kes otsib oma uuele sakslasele veel sobiva spainiga nooli, jäi kõigest 165 punktiga, mis etteruttavalt öeldes ei takistanud teda saavutamast Openi teist kohta :)
Enda tulemus jäi loodetust madalamaks- 156, kuid oli märkimisväärt selle tõttu, et lõpetas minu karjääri C-klassis.
Laupäeval käisime ka Trakais lossiturniiril, kus ma pääsesin oma imekauni punakuldse kleidiga ka finaali- aga seda ikka tänu laskmisele, mitte kleidile ;)
Ilmselt just sama päeva afterpartyl said Maario ja Virkus hakkama suurima sigadusega Eesti vibulaskmise ajaloos. Just sellise mõttega- teha ometi see sigadus ära- sulatasid nad salaja lahti Tomi noolte otsad. Aga noh- tõelist meistrit see ju ei takista! Ja ära ta selle võistluse võitis! Kats oli naiste klassi esimene, aga selle üle ei imesta ju ometi keegi. Minu teine koht oli samuti võimas ja veenev, vahe kolmanda kohaga üle 200 punkti.
Osalejaid oli muide longbow´s 38- 28 meest ja 10 naist Eestist, Lätist, Venemaalt ja loomulikult Leedust. Üldarvestuses olin esikümnes sees.
Ja mis kõige toredam - selle 600km reisi tegi minu Väike Prints ka kaasa:)
2 kommentaari:
nali tommi nooltega oli tõesti öösel nii naljakas, icic - hommiku selgenedes võibolla enam mitte - kahju, et mehed ikka selle va lätlase nooli ei julgenud otsima minna, siis oleks eestlased ka rahvusvahelise skandaali suutnud üles puhuda:)
Ma olen mõelnud, et võiks tegelikult eesti vibuküttide naljakaid seiku ja juhtumisi hakata siia vaikselt üles tähendama, sest eks meil enamusel ju haugi mälu ja jälle mõni tore lugu vajub unustuse hõlma :)
Postita kommentaar