Ja raja ametlikule fotograafile panime me ka käpa peale . (Ja kusjuures käpa täiesti ilma liialdamata- sest meie grupi viies liige oli lausa nelja käpaga ehk Ülari sakslane ;))
Et kõik täiesti ausalt ära rääkida, alustame sellest, et avaldasin Indrekule survet, mille tulemusel sündis Tiim Maario- ehk mina, Ülar, Tõnis ja Liiva Tom ning Ülari kuts. Et seltskond veel kirjum ja segasem oleks, rabasime juba platsilt kaasa üritust fotosilmaga jälgiva Ove ja tema poja, et ta meie näitel saaks süveneda vibuküti hingeellu ja seejärel minna teisi vibutajaid pildile püüdma. Ja vot nüüd nuputage ise, miks Ove just meiega terve raja koos oli ja teid pildistama ei jõudnudki ;) - vihjena- ju me olime siis nii fotogeenilised...
Aga niipea kui saan lingi, kus tema tehtud fotod üleval, annan teistelegi teada, sest eks harjutusväljakulgi saanud mõned klõpsud tehtud ja kus lisaks meile veel mõned vibulaskjad peal on.
Kuna arvutused on näidanud, et Klubide karikas ma mingi favoriit ei ole, siis otsustasin, et pole mõtet elu liiga tõsiselt võtta. Trenni jaoks mul võistluse korraldamise ja poja kõrvalt nii või naa aega ei jagunud. Ja sellepärast ei tundunud sugugi tobe idee asuda pühapäeval katsetama minu kätte sattunud Maario vibu. Et kas on liiga raske ja kas ma pean ikka 4korda 28 noolt rajal vastu. Eks oma osa ole selles muidugi ka Sassil, eks laupäeva õhtul aitas vibunöörile mõned sõlmed lisaks sõlmida ja seejärel uue sõrmusekoha paika panna. Miks vibunöörile sõlmi tehakse, teavad need, kes käisid Tehvandil ;)
Jõudsin hommikul täitsa varakult platsile ja sain teada vähemalt kuni 60 jardini umbakaudse skaala. Ja mis on siis asja kokkuvõte- vibu, millest mina tõmban välja 17kg, tõi mulle uue isikliku maastikuringis- 178 punkti ja kolmanda koha. (Keda huvitavad võistluse tulemused, leiab need http://www.vibu.ee/) Täiesti iselaskev vibu, ainult lühikesi maid ei tahtnud teine kuidagi lasta, 20 jardi pealt lausa matis mööda. Võta või tõsiselt Aarnist juttu, et mis sa ikka sellest vibust tahad, sellega ju paremad lasud juba ära lastud :)) Nimel ei saa jätta märkimata, et sellega on lastud ulukiringis Estonian Openil 500 punkti, mis peaks mitteametlik maailmarekord olema. Ja nüüd ma siis nuputangi, et kust leida rahapuu, et teha see vibu päris omaks. Soti reisiga on seega ühelpool, st mitteminemise pool...
Aga 500 punktist rääkides- püüan meeles pidada ja ka sellest loo kirja panna, et selline lõbus asi liialt kiiresti unustuse hõlma ei vajuks.
Et kõik täiesti ausalt ära rääkida, alustame sellest, et avaldasin Indrekule survet, mille tulemusel sündis Tiim Maario- ehk mina, Ülar, Tõnis ja Liiva Tom ning Ülari kuts. Et seltskond veel kirjum ja segasem oleks, rabasime juba platsilt kaasa üritust fotosilmaga jälgiva Ove ja tema poja, et ta meie näitel saaks süveneda vibuküti hingeellu ja seejärel minna teisi vibutajaid pildile püüdma. Ja vot nüüd nuputage ise, miks Ove just meiega terve raja koos oli ja teid pildistama ei jõudnudki ;) - vihjena- ju me olime siis nii fotogeenilised...
Aga niipea kui saan lingi, kus tema tehtud fotod üleval, annan teistelegi teada, sest eks harjutusväljakulgi saanud mõned klõpsud tehtud ja kus lisaks meile veel mõned vibulaskjad peal on.
Kuna arvutused on näidanud, et Klubide karikas ma mingi favoriit ei ole, siis otsustasin, et pole mõtet elu liiga tõsiselt võtta. Trenni jaoks mul võistluse korraldamise ja poja kõrvalt nii või naa aega ei jagunud. Ja sellepärast ei tundunud sugugi tobe idee asuda pühapäeval katsetama minu kätte sattunud Maario vibu. Et kas on liiga raske ja kas ma pean ikka 4korda 28 noolt rajal vastu. Eks oma osa ole selles muidugi ka Sassil, eks laupäeva õhtul aitas vibunöörile mõned sõlmed lisaks sõlmida ja seejärel uue sõrmusekoha paika panna. Miks vibunöörile sõlmi tehakse, teavad need, kes käisid Tehvandil ;)
Jõudsin hommikul täitsa varakult platsile ja sain teada vähemalt kuni 60 jardini umbakaudse skaala. Ja mis on siis asja kokkuvõte- vibu, millest mina tõmban välja 17kg, tõi mulle uue isikliku maastikuringis- 178 punkti ja kolmanda koha. (Keda huvitavad võistluse tulemused, leiab need http://www.vibu.ee/) Täiesti iselaskev vibu, ainult lühikesi maid ei tahtnud teine kuidagi lasta, 20 jardi pealt lausa matis mööda. Võta või tõsiselt Aarnist juttu, et mis sa ikka sellest vibust tahad, sellega ju paremad lasud juba ära lastud :)) Nimel ei saa jätta märkimata, et sellega on lastud ulukiringis Estonian Openil 500 punkti, mis peaks mitteametlik maailmarekord olema. Ja nüüd ma siis nuputangi, et kust leida rahapuu, et teha see vibu päris omaks. Soti reisiga on seega ühelpool, st mitteminemise pool...
Aga 500 punktist rääkides- püüan meeles pidada ja ka sellest loo kirja panna, et selline lõbus asi liialt kiiresti unustuse hõlma ei vajuks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar