Saabusin just seenevihmasest vibutrennist. Plaan oli esialgu veidi ennast treenida, aga tegeleda tuli hoopis Jan-i (Karl Lõvisüda II) näidendilaskudega. Janil on juba olemas oma vibu :-) Väike mure aga sellega, nimelt on vibu paremakäelise oma, Jan ise aga vasakukäeline. Olemas ka nooled, aga veidi liiga pikad. Aga vähemalt on algus tehtud. Uurisin siis veidi lähemalt, et miks nooled ei taha matti kinni jääda ja kipuvad purunema. Ja seletus leitud- nimelt on näidendi vibumatt võrratult kena dekoratsioonina (sellist tahaks endalegi viburajale), kuid paraku ei täida ta oma rolli, sest köis ja vineerplaat ei ole mitte see kombinatsioon, kuhu üks nool pidama tahaks jääda. Robi (Joonatan Lõvisüda) nooled jäävad nii kenasti kinni seepärast, et tal laseb päris tugeva vibuga, 15kg väljatõmme 28# juures, ja nooled suudavad ennast ilmselt puitu kinnitada, teistel osalistel on aga vibud pehmemad ning nool kinnitub vaid siis, kui köite asetus talle sobib.
Rakveres olen suutnud vibulaskmisega silma jääda veel paarile huvilisele, et algus on täitsa ok. Sain aru, et plaan on ka kohalik ajakirjanik meie klubiloomise kavasse kaasata, nii et eks näe, mis saama hakkab ;-)
Aga igatahes, kui oled Rakveres ja soov mõnes meie vibutrennis kaasa lüüa, võta ühendust
tel 52 32177!
NB! üks armas ja hästi kirjutatud artikkel vibulaskmisest Tartu Ekspressis -http://www.tartuekspress.ee/index.php?page=7&n=88&id=786, loetav pdf-ina. Pildil muide siis Monika Hõim, värske vibujahi meister :-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar