laupäev, 6. oktoober 2007

Minu imeline aura..


toimis ka eelmisel laupäev. Käomäel nimelt. Sest just seal peeti 29 septembril JAK-i klubi 30-da aastapäeva võistlus. Saate aru, neil on seal klubi, mis on vanem kui mina!!!
Iseenesest täiesti tavatu ja vahva võistlus. Millal teie viimati lasite märki 5 meetri kauguselt? Või näiteks 60-80cm läbimõõduga ringi 15 meetri pealt? Osavõtjate rohkusega Käomäe juubelivõistlus just uhkeldada ei saa, kuid see eest oli kohal laskjate koorekiht ja taas kord külalised Lätist. Mina võin öelda sõna otseses mõttes, et Läti on mul nüüd taskus- vähemalt seni, kuni poja veidi sirgub. Nimelt pidas naaberriigi vibuküttide juht vajalikuks Väikest Printsi raja eduka läbimise eest autasustada selle aasta Läti meistrivõistluste medaliga- mäletate küll, see võistlus, mille Juurikas ära võitis ;)
Aa, aga miks ma kirjutasin et minu imeline aura- sellepärast, et ilmselt on osa meie maagilise võiduauto aurast ka minus lahustunud või vastupidi- igatahes meeste longbow klassi võitis ära Saba, kellega ma koos võistlema tulin. Näete kui hästi talle minuga koos võistlusele tulek mõjus ;)
Mina, kes ma käisin rajal koos Pesakonnaga, kuhu kuulusid lisaks Väiksele Printsile ka Anu ja Raivo oma suuresilmse Anne-Käbiga, sain ka auhinna. No nagu oleks naiste longbow klassi parim. Tegelikult oli meid vaid kolm ja võidu tõi lihtsalt kogemus, sest punktisumma nüüd küll eriti edev ei olnud. Aga auhinnalaud oli rikkalik ja suured tänud korraldajatele selle eest. Võistlusele järgnes mõnus koosolemine ja ühine tordisöömine.
Vibutemaatiline tort pakkus nii silmailu kui ka mõnusa maitseelamuse- paras teile, kes te kiiresti ära sõitsite ja sellest ilma jäite. Hea küll, kui ilusti paluda, siis Anu, kes selle imemaitsva soolase tordi valmis meisterdas, võib teile retsepti anda. Aga ainult retsepti, tordi peate ikka ise valmis tegema ;)
Kohtumiseni kõigi vibusõpradega juba järgmisel võistluse Nelijärvel!

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Piisava hulga isukate inimeste olemasolul võin lisaks retseptile tulla ja ka tordi valmis teha ;) Ja hetkel oleks seenepirukas hoopis ajakohasem - ei jõua mina nende pealetükkivate kuuseriisikate ja majasuurste šampinjonidega üksi võidelda. Mmmh, šampinjonidega annaks ju midagi täita, kobrast äkki? Kus te olete, suured kütid, gastronoomiline ime jääb ju kopra puudusel sündimata! Sibulad ja pipar on ju olemas.

Mägilanna ütles ...

nii, päris põnev! igatahes koputan sõprade- jahimeeste südametunnistusele- täna näiteks olid nad põdrajahis - Taunts ja Ax vähemalt - ja uurin, mis liha nad pakuvad ;)