Väisasime täna Väikse Printsiga kaubanduskeskust. Täitsa luks värk - väike ralli autokäruga, õhtusöök kohvikus, pisike pilk zookauplusse, kus emme täitsa tõsiselt pidas aru, et kas äkki tahab mõni selle asukatest novembris peetava tähtpäeva aukülaliseks saada... või on kaheaastane veel liiga väike oma lemmikloomaks... igatahes tunnen, et Väike Prints on täiesti arvestatav kaaslane. Päev kokkuvõttes oli nii mõnus, et ostsin endale meeleheaks kimbu kauneid punaseid roose.
Pidin hetkeks trükkimises väikse pausi tegema-kell on 20.30 ja mul võeti käest kinni ja öeldi "tuttu". Saatsin siis väikemehe voodisse, andsin unemusi ja tegime tadaaa. Selle nimi on progress :-)
Kui suvel oli lasteaias käimine veidi stressi tekitav ja lapsehoidja iga kell sobivam variant, siis nüüd on Väike Prints ka lasteaiaks täiesti valmis. Teine nädal on edukalt möödunud ja meil läheb kenasti.
Üldse on elu ilus- inimesed üllatavad meeldivalt. Ka töötu olen olnud veel nii lühikest aega, et ei oska veel masendudagi ja hirmu tunda, pigem ootan uudishimuga, mida head ja põnevat elul minu jaoks veel varuks on. Häid sõpru ja tuttavaid on igatahes minu elus rohkelt!
1 kommentaar:
oled kuidagi kidakeelseks muutunud?
kuidas läheb? millega tegeled?
N.
Postita kommentaar