laupäev, 20. detsember 2008

Väike Tuulik

Kuna kõik vibulaskjad orkutis ei käi ja Eesti ka selline parajalt pirakas, et info kõigini ei jõua- siis teadmiseks: vibulaskjate ridadega on liitunud üks pisike Tuulik. Konkurendid, värisega ja meenutage, milliseid mehetegusid EFACKarmo juba sellel aastal vibuvõistlustel tegi. Asjasse mittepühendatutele teadmiseks, et Karmo 3-aasta sünnipäeva tähistati alles novembris, kui tal olid esimesed korralikud võistlustulemused juba käes. Nii et järgmine aasta on ka Eiriker ja EluÕis ilmselt valmis oma esimesed võistlusristsed saama.
Ma kohe ei saa teisiti, kui pean pühendama mõned read taas emaks saanud Kadile.
Nimelt on tema minu jaoks eeskuju olnud- meenub, kuidas nägin teda esimest korda Räbikülas, juba siis piisavalt suure kõhuga- hm, või kuulsin kõigepealt ta häält, siis tuli kõht ja siis tüdruk ise ka. Järgmine kord oli juba EFAC2005 autasustamine, kus selle suure kõhu peale ka medal asetati. Aasta 2006 imetlesin tema vaprust, kui ta väike Tuulik (nr1) hälliga ühes käes, vibu teises käes, ennast läbi lume vedas ja päeva lõpus väljalastud medalid-diplomid kokku korjas.
Mainin ära, et nende saavutuste seas olid näiteks Eesti meistritiitel ja Euroopa kolmas koht, kohalikest võistlustest pole isegi mõtet rääkida.
Vot naine Metsikust Läänest Kullamaa väljadelt!
Tema eeskuju on mulle väga tähtis olnud- kes mind tunnevad-teavad, saavad aru, mida ma mõtlen. Aitähh Kadi, et sa olemas oled! Oled meile väga kallis ja oluline!
Palju õnne lapsevanematele ja murtud nooli tulevikuks!
Pildid värskest ilmakodanikust leiab orkutist.

reede, 19. detsember 2008

Vibulaskmise meisterklass

Just seda näitasid Steve longbow´ga (meie mees usas) ja Nigel historicaliga (ühendatud kuningriigid) USA-s North American FIELD ARCHERY CHAMPIONSHIP 2008-l. Tiitleid neile aga paraku ei jagatud, sest kodakondsus Euroopa oma. Aga vähemalt on kohalikel veidi mõtlemisainet ja loodetavasti ka veidi motivatisooni treenimiseks ;-)
Vot ja mina pean siis sellistega nagu Steve Jäägri Famousis rinda pistama...

Mu süda on...

Mu süda on mägedes
Robert Burns

Mu süda on mägedes, mägedes veel,
mul mägede poole käib mõte ja meel;
metskitsi ja põtru kütin ma seal,
Ükskõik kuhu ise ka rändaksin eal.

Nüüd hüvasti, põhjamaa, hüvasti, mäed,
kus murdmatut vaprust ja väärikust näed!
Ükskõik, kuhu retkleks või ekslekski samm,
mu mägismaa kõigest on lähedam.

Nüüd hüvasti, mäetipud lumes ja jääs,
nüüd hüvasti, orulamm päikese käes,
nüüd hüvasti, metsad ja järsakad teed,
nüüd hüvasti, mägijõe tormavad veed!

Mu süda on mägedes, mägedes veel,
mul mägede poole käib mõte ja meel;
metskitsi ja põtru kütin ma seal,
ükskõik kuhu ise ka rändaksin eal.


Kõlab ju kaunilt!
Ja uskuge mind, klaveri saatel on see lausa imeilus..
ma ise veel kuulnud ei ole, aga mina usun- Juurikat siis seekord ;-)

pühapäev, 14. detsember 2008

Taevased kojad

Nii, kelgu lubas Monsa Eirikeri jaoks kaasa võtta... glögipakk ja pott selle soojendamiseks on ka juba välja tõstetud. Topse otsustasime mitte osta, vaid kasutada termoste omasid ja sõbralikult jagada. Eks nii olegi ökom, ei tekita mõttetult prahti juurde.
Lahtine on siis hetkel veel, kas hommik leiab mind Valgesoost või mõnusalt oma voodist. Aga nagu see 48 tunni klubi üks reegel oligi- et elu on elamiseks ja eks see siis paistab, mis saab. Lapsehoidjat on igatahes hoiatatud, et Eiriker võib tulla tema juurde öömaja otsima, kui ema ekstreemsustega tegelema peaks ;-)
Ja taevastest kodadest tõrvikuvalgel lahutavad mind vaid loetud tunnid..

reede, 12. detsember 2008

Olge valvel!

Lekitan veidi infot- juba täna läheb ülesse uue 48 tunni klubi ürituse kava! Ja tegemist väääääga romantilise asjaga... Püsige lainel!

laupäev, 6. detsember 2008

Ökoturismi konverents ja aasta parimad

Konverentsi eelõhtul ootasin pingsalt, nagu viimasel ajal millegipärast kombeks on saanud, et millal Väike Prints uinub ja saan oma privaataega kasutada kõne kirjutamiseks. Ei, ma ei esinenud konveretsil ettekandega, sest mul lihtsalt pole veel midagi tarka öelda.. aga minu egoloomake sai pai, kui just minu hooleks jäeti Põlvamaa parimate turismitegijate autasustamine. Jah, et mis saab olla sama hea/või paremuselt järgmine kui olla aasta tegija - õige vastus : olla tegijate valija ja autasude üleandja.
Keskööks oli siis kõrvaltoast norinat kosta ja tegus üksikema minu isikus võis asuda oma kõnet kirjutama. Öelda oli ju nii palju- Põlvamaa kui parim pesapaik on märganud oma parimaid poegi... irw, no nii see asi päris ei kõlanud, aga kuidas ta kõlanud oleks, seda ei saagi me teada, sest ...
Ühesõnaga, sõidan siis mina konverentsile, kaasas läpakas, et esimesel võimalusel Tarmoga üle võrgu ühte erakorralist tänukirja veel koostada - et mis sa seal konverentsil ikka muud tarka teed, kui chatid netis, eks. Rahvast palju, tuttavaid palju, vaja nendega suhelda, ei võta arvutit lahti. Ei vaata ka kõnet üle. Konverents algab- ja kujutad sa ette, nii huvitav, et ei ole aega ka siis arvutit lahti teha ja telefoni ka vastu ei võta. Aga Tarmo tubli- saab täitsa ise, ilma hoidjata tänukirja tehtud ;-)
Konverentsil tuleb siiski hetkeks taharuumi hiilida ja anda oma hindamatud allkirjad aukirjadele. Konverents läheb mõne minuti üle aja ja ühest majast teisse kiirustades haaran autost kõne mustandi. Haaran ma jee asja, mida seal ei ole. Nagu ütleb Rytberg- kõne on täiesti kindlas kohas ja see koht on kodus laua peal. Haaran pastaka ja paberi ja tervituspokaali kõrval üritan mälus taastada kõne üleehitust, kui juba haaratakse mul küünarnukist, seisan ootavate nägude ees ja ol-lal-laa - räägin seda, mida sülg suhu toob ja ega see nüüd väga asjalik ei ole küll :-(
Aga teisalt, kes ikka su möödalaskmisi peale sinu märkab... Kõne peetud, aukirjad jagatud, järgnevad jõulumeelsed rahvalikud mängud. Et lõpp hea, kõik hea :-)
Pildid ja pressiteade http://polvamaa.ee/index.php?article_id=7303&page=875&action=article

Küll ma olen tubli!


Kõik inimesed tahavad aegajalt pai. Mina muide ka :-) Ja rasked ajad nagu meil hetkel Eestis on, on vähemalt minul kõigega kitsas käes- aeg, raha, paid... Otsustasin, et teen endale siis ise pai ehk väikese tagasivaate, mida olen korda saatnud detsembri esimese nädala jooksul. Ehk kuidas veedab aega üks töötu.
Teisipäeval osalesin turismirünnaku toimkonnas ehk Põlvamaa turismietttevõtjate ühises ettevõtmises hooaja avapidustuste korraldamiseks.
Kolmapäeva veetsin äärmiselt huvitaval ökoturismi konverentsil. Vahva päev vääriks kohe eraldi sissekannet, nii et mine tea ;-)
Neljapäeval vedasin metsa viburajale Taevaskoja inimesed, kes tunnistasid peale mõnetunnist vihmast vibujahti, et tegemist on väääääga laheda ettevõtmisega- on see siis hobi või aktiivne puhkus kliendile.
Reedene päev möödus Väikeste Printsi seltsis, kes köha tõttu lasteaeda minemata jättis, aga reede õhtu...mnjaa, see oleks kohe taas eraldi sissekande teema ;-)
Laupäeva pühendasin täiest mahus mägilastele ja nende tegemistele.
Ja pühapäev- crazy-crazy- vaata pilti... Isegi haruldane jäälind sai nähtud!